Kaheteistkümnes mari laulupidu

Pärast tunniajast ühendkooride esinemist toimus kooride lauluvõistlus. Kokku kogunes lauljaid umbes 500, mõnevõrra vähem varasemastest laulpidudest, kus ühendkooris laulis 700-800 lauljat. Korraldajad avaldasid arvamust, et see on tingitud COVID-19 mõjust. Osa koore lõpetas tegevuse ja laulupidude korraldamises oli paariaastane paus.

Mari laulupidude eripära on, et nad toimuvad igal aastal. Laulupeoga samal ajal toimuvad vabaõhuteatri etendused, lõõtspillimängijate konkurss, rahvuslikud jõukatsumised. Tänatakse tublimaid erinevatelt elualadelt, näiteks põllumehi. Laulupidulisi aga tervitab stiliseeritud, XVI sajandil elanud mäemaride vürst Akpars. Vürst, kes 1546. aastal läks mäemaride delegatsiooni eesotsas Moskvasse, et paluda oma maa võtmist Moskva suurvürstiriigi koosseisu ja kes 1552. aastal toetas Ivan IV Julma, kui see vallutas Kaasani.

2004. aastal maride laulupeost osa võtnud Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes on oma päevikus meenutanud: “Mida peo kohta öelda? Ei oskagi kohe midagi öelda. Samas toimunud peolauas jäi mulje, et riigiametnikud ja korraldajad olid rahul. Mul endal aga ei sobinud seal peo sisu kohta suurt midagi öelda, andsin vaid üle kingitusi EV Kultuuriministeeriumi poolt ja avaldasin lootust, et maride ootusel näha järgmisel laulupeol ka Eesti koori on alust. Praegu aga mõtteid mõlgutades leian, et pool laulupeo venekeelsest repertuaarist on liig, mis liig. Tegemist on ju ikkagi mari laulu- ja tantsupeoga. Ka mitte ei saanud aru, miks tublimaid põllumehi just laulupeol tänama peaks. Ja veel, kuna laulupeo traditsioon pole veel juurdunud, siis peaks mõtlema, kuidas teha nii, et pealtvaatajad ikkagi pinkidel püsiks, mitte ei vedeleks šašlõki- ja õlletelkide vahel või mõnda hasartmängu jälgides. Lihtsalt oli kurb vaadata, kuidas hingest ja südamest tulnud maride laul tühjadelt pinkidelt tagasi kõlab.”