Liivo Niglase dokumentaalfilmi “Armastuse maa” tunnustati Eesti filmi- ja teleauhinnaga

Esimesel Eesti filmi- ja teleauhindade (EFTA) jagamisel pälvis Liivo Niglase film “Armastuse maa” parima dokumentaalfilmi auhinna.

 

Niglas_liivo

Liivo Niglas EFTAde galal. Foto: Karli Saul

„Armastuse maa“ on dokumentaalfilm põhjapõtradest, naftast, poliitikast ja luulest. See on lugu Lääne-Siberi taigas elavast metsaneenetsi põhjapõdrakasvatajast ja luuletajast Juri Vellast, kes püüab tõestada, et ka üksikisikul on võimalik põliselanike elukeskkonda hävitavale suurvõimule vastu seista.

 

Liivo_Niglas_Armastuse_maa_eesti_tele-ja_teatriauhinnad_2017_juri_vella

Liivo Niglas ja Juri Vella 2009. aasta suvel. Foto: Eva Toulouze

Liivo Niglas on öelnud, et „Põhjarahvaste seas pole palju sellise isikliku väega inimesi nagu oli Vella.” Juri Vellat on ta filminud pikki aastaid. 2003. aastal jõudis publikuni dokumentaalfilm “Juri Vella maailm”. “Armastuse maa” esilinastus 2016. aasta oktoobris hõimupäevade ajal, kui peategelase surmast oli möödunud juba kolm aastat.

 

Liivo_Niglas

Liivo Niglas jääb kaamera ette harva, sest enamasti on kaamera tema käes. Foto: Eva Toulouze

Liivo Niglas on eesti dokumentalist ja etnoloog ning kirglik rännu- ja filmimees. „Kirg kauguste järele on juba poisipõlvest. Raske ongi öelda, kas reisin ja teen filme seepärast, et käia teadusekspeditsioonidel, või käin teadusekspeditsioonidel ja teen filme seetõttu, et mulle meeldib reisida,” on Niglas öelnud. Lääne-Siberis Jamali poolsaarel elavad neenetsid, nende eluviis ja maailmapilt on paelunud teda juba pikki aastaid, nendest kirjutab ta ka oma doktoritööd Tartu ülikoolis. Niglase esimene film valmis 1998. aastal, nüüdseks on tal neid kokku 12. Lisaks kultuurantropoloogilistele töödele on Niglas üles filminud ka Ehh, Uhhuduuri avantüürid.

“Armastuse maaga” samas kategoorias olid nomineeeritud Lauri Lippmaa ja Aivar Valdre teos “Shusha” ning Ksenia Okhapkina “Tule tagasi vabana”. Eesti filmi- ja teleauhinnad 2017 pidulikul galal anti välja 24 auhinda. Kokku esitati EFTAdele 244 kandidaati, millest 163 kandidaati oli televaldkonnas ja 81 filmimaailmast. Filmižürii koosnes 21 liikmest, kelle seas oli filmitegijad, -kriitikud, -levitajad, näitlejad ja teised iga päev filmivaldkonnas tegutsevad professionaalid.

EFTAsid jagati tänavu esimest korda. Konkurssi eesmärk on tunnustada filmi- ja televaldkonna professionaale ning tutvustada lähemalt ka nende erialade esindajaid, kes enamasti kaadri taha jäävad. Auhinnad anti pidulikult üle 12. märtsil Nordea kontserdimajas toimunud galal.

 

Loe veel: Eesti film kõige kuulsama põhjapõdrakasvataja mälestuseks (Linnaleht, 13.10.2016)

Print Friendly, PDF & Email

Sildid:,