Komi vabariigi juht tunnustas rahvuslikku liikumist
Lisatud Jaak Prozese kommentaar.
Komi vabariigi juht Vladimir Uiba osales rahvusliikumise Komi Voitõr (Komi rahvas) 30. aastapäevale pühendatud ümarlauas, mille teema oli “Komi rahvusliikumise osa ja tähendus Komi vabariigi arengus”.
Oma kõnes märkis Uiba, et nii vabariigile kui ka kogu Vene Föderatsioonile keerulisel ajal valis kongress väga õige rahvusliku liikumise arengu tee. Kongressil kõlanud terav poleemika ei seganud mõistmast Komimaa ja Venemaa ühist ajalugu, kodanikkonna ühtsuse säilitamist vabariigis, millest oli saanud paljude rahvaste kodumaa. 30 aasta jooksul on toimunud kaksteist Komi Rahva Kongressi, igaüks neist omab suurt tähendust vabariigi ühiskondlikus elus, viimane kongress toimus 2020. aasta veebruaris.
Komi rahva kongressidel on tähelepanu keskmes komi külaelu aga ka kogu vabariigi arengut puudutavad sotsiaal-majanduslikud küsimused, samuti küsimused, mis puudutavad keskkonna kaitset, rahvuskultuuri ja keelt. Kongressi otsuseid analüüsitakse, need on orientiiriks vabariigi arengu esmatähtsate suundade määramisel, nendega arvestatakse nii täitevvõimu- kui ka seadusandlike võimuorganite töös, samuti kohalike omavalitsuste poolt.
Esimene Komi Rahva Kongress toimus jaanuaris 1991. Sellest võttis osa 440 delegaati, kes esindasid komi rahva rahvuslikku eliiti. Kongressi otsused moodustasid aluse, millel peaaegu kümmekond aastat põhines komi rahvuslik liikumine. 30 aasta jooksul on muidugi palju muutunud, kuid komi rahva esimesel kongressil vastuvõetud printsiipe pole unustatud. “Ka tänane liikumine Komi Voitõr seisab vabariigi elanike õiguste ja huvide eest,” märkis Uiba.
Kommentaar
Fenno-Ugria nõuniku Jaak Prozese kommentaar
Komi vabariigis 1991. aasta jaanuaris läbi viidud komi rahva kongress oli esimene selletaoline mitte ainult Vene Föderatsiooni soome-ugri piirkondades, vaid kogu föderatsioonis. Sellest võtsid eeskuju kõik rahvad.
Kongressi sõnavõtud olid äärmiselt tulised, kuid täitsid ühte olulist rolli. Lõpuks ometi oli võimalus rääkida kõigest, millest enne vaikitud. Sõnavõtte oli seinast seina, kuid tooksime siin ära huvitavamad ja radikaalsemad, mis näitavad tegelikult ära ühiskonnas peituvaid mõtteviise. Mõnevõrra segane aeg 1990-ndate alguses soosis mõtteviiside radikaalsust, mis meie jaoks ehk nii radikaalsed ei tundugi. Näiteks leiti, et tuleks luua komi rahvuslik poliitiline partei Biarmia, tuleks ühendada sürjakomid ja permikomid, tuleks üle vaadata Komi vabariigi piirid ja liita vabariigiga Permi-Komi ja Neenetsi autonoomsed ringkonnad. Ei saadud kongressil läbi ka ilma Eestita. Näiteks oma ettekandes ütles Moskva komide esindaja, et Komi peaks kindlasti saama Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks, sest siis saavad komid oma kasutusse maavarad, sest muidu on nii, et venelastel on Komi ANSV-s hoopis vähem õigusi kui eestlastel Eesti NSV-s .
Kongress arutas ja võttis vastu viis resolutsiooni: Komi ANSV riiklikust suveräänsusest, rahvuspoliitikast keele ja kultuuri vallas, Komi ANSV sotsiaalmajanduslikust arengust, keskkonnakaitsest ja tööinimeste õiguste ja huvide kaitsemeetmetest turumajanduse olukorras.
Tähtsaimaks dokumendiks oli resolutsioon Komi NSV suveräänsusest. Selles dokumendis toetatakse Komi NSV deklaratsiooni suveräänsusest. Leitakse, et rahvuslik-riiklik aspekt nõuab täpsustust, et on vaja määrata, kes on selle rahvusriikliku suveräänsuse allikas. Selleks on komi rahvus, suveräänsuse kandjaks on Komi NSV rahvas, mis on tekkinud ajalooliselt tema territooriumil. Rahvusriikliku suveräänsuse väljendajaks on tema kõrgeim riigivõimu organ Komi NSV Ülemnõukogu, mis koosneb kahest kojast, vabariigi kojast ja komi rahva kojast. Kongress on selle poolt, et toimuks majanduslik ja rahvuskultuuriline integratsioon Permi-Komi autonoomse ringkonnaga, samuti areneks igakülgsed kontaktid soome-ugri rahvastega.
Resolutsioonis sotsiaalmajanduslikust olukorrast leitakse, et komi rahva elatustase ei vasta Komi NSV heale geograafilis-majanduslikule olukorrale, mis väljendub selles, et Komimaal on rikkalikud loodusressursid. Kõik loodusressursid tuleb kuulutada Komi NSV rahvuslikuks rikkuseks, Komi NSV omandiks.
Resolutsioonis rahvuspoliitikast keele ja kultuuri valdkonnas öeldakse, et riigikeelteks ja kasutuseks riigiorganites tuleks kuulutada komi ja vene keel. Tuleb luua tingimused komi keele kasutamiseks. Komi keele kui riigikeele staatus nõuab suuri kulutusi ja jõupingutusi. Kongress püstitab komi keele kasutamissfääride laiendamiseks järgmised ülesanded: taastada rahvuskooli, kus kõik õppeained algkooli tasemel tuleks komi keeles ja humanitaarvallas keskkooli tasemel, komi keelel peab vene keele kõrval olema võrdne koht riigivõimuorganites ja avalikel üritustel, samuti peab suurenema komi keelsete raadio- ja telesaadete maht ja taastatama komikeelsed rajoonilehed.
Resolutsioonis keskkonna kohta leiab kongress, et selle olukord on lähedal kriitilisele, sest majandus tahab saavutada kiiret tulemust, mitte ei hooli elanikkonna elatustaseme tõusust. Tehti ettepanek sulgeda Novaja Zemlja tuumapolügon, mitte lubada keemiarelva matmist või hävitamist Komi NSV-s. Kongress keelab vabariigi territooriumil omavolilised metsaraied ja toetab Petšora jõe äärseid elanikke Petšora jõe päästmisel.
Kui nüüd vaadata kongressi dokumentatsiooni, siis see määras ära komi rahvusliku liikumise ideoloogia pikkadeks aastateks. Tegelikult ei mõjutanud nad mitte ainult komi ideoloogiat, vaid ka kogu soome-ugri rahvastega puutuvat rahvuslikku ideoloogiat. Komi kongressist võtavad vahetult eeskuju Karjala kongressi korraldajad ja tema mõju on tuntav mujalgi. Nagu näha on väga tähtsalt kohal küsimus Komi NSV suveräänsusest, millest loodeti kasu nii rahvusprobleemide lahendamiseks kui ka majandusliku olukorra parandamiseks. Komide veendumuse järgi ei ole arvestatud nende huvidega piisavalt, sellest siis kahe-kojalise parlamendi nõue. Silmapaistvalt palju pöörati tähelepanu keskkonna probleemidele. Kuna komi keele olukord oli väga halb siis on mõistetav keeleküsimuste esile kerkimine.
Peale kongressi suurenes tunduvalt komi rahvusliku liikumise aktiiv, kui enne kuulusid tuumiku hulka põhilised teadlased ja loominguline intelligents, siis nüüd liitusid mitmed juristid, samuti parteitöötajad, kooliõpetajad ja ülikooli õppejõud.
Soovime omalt poolt Komi Voitõrile palju õnne ja edasisi kordaminekuid.