Kersti Kaljulaid: peaksime murdekeeltele rohkem tähelepanu pöörama

13. veebruaril toimus Abja-Paluojal soome-ugri kultuuripealinna avaüritus, kus võttis sõna ka president Kersti Kaljulaid, innustades inimesi murdekeeli rohkem hoidma.

President sõnas, et tal on hea meel, et sel aastal on soome-ugri kultuuripealinn just Abja-Paluoja ja meenutas sõnavõtus New Yorgi ÜRO peahoones rippuvat Anu Raua tööd “Emapuu”.

“Ma ei tea palju teised eestlased või üldse muu maailma rahvad teda (“Emapuud” – toim.)  seal vaatamas käivad, aga minu meelest ta valvab seal soome-ugri rahvaste järele,” tõdes Kaljulaid.

Ta lisas, et skulptuurist mööda kõndides tuli tal alati soov triiburiide varju peituda ja oma nina “Emapuusse” pista, sest kunstiteos tuletab meelde juuri ja annab ka jõudu.

“See tõmme oma juurte, rahvakultuuri poole – ma arvan, et see on kõikidele hirmus oluline,” ütles ta.

Kaljulaid rõhutas, et soome-ugri maailmakongressiks valmistudes ei tule seista ainult nende venna- ja sugulusrahvaste eest, kellel on rikas maa, kuid sellest kõigest vähe villa, vaid ka omaenda murdekeelte eest.

“See on väga oluline osa. Ma nii väga tahaksin, et meil ei oleks olemas ainult võru ja setu keele aabitsad, õpikud ja mulgi töövihik, vaid oleks ka teiste Eestimaa murdekeelte õpikud, töövihikud, sõnaraamatud ja kõik muu,” sõnas Kaljulaid, et lapsed võiksid murdekeeli õppida juba kooli ajal.

“Kui meie vennasrahvad kurdavad, et nende keelt ei taheta sealkandis omandada, kus nemad prasjagu asuvad, sügaval Venemaa kõhus, siis meil on paremini riigikeelega – muidugi, see on ju riigikeel –, aga murdekeelega tegelikult väga hästi ei ole,” ütles Kaljulaid, et kuigi tema juured ulatuvad nii Saare-, Setu- kui ka Mulgimaale, siis ühte nendest keeltest ta siiski ei oska.

“Minu arvates peaks rohkem tähelepanu olema murdekeeltel. Nad on nii ilusad ja salapärane tunne on lausuda sõnu võõras keeles,” ütles Kaljulaid.