Uudised

15. detsember on vadja sümboolika päev. Sel päeval 2002. aastal valmisid vadja lipp ja vapp. Põhiliseks autoriks kunstnik ja poeet Aleksandr Gurinov, konsultantideks olid aga …

Folklorist ja Fenno-Ugria juhatuse esimees Madis Arukask kirjutab 10.05. Eesti Ekspressi Areeni kaaneloos, et oma eepos on viimase ligi paarisaja aasta jooksul olnud väikerahvastel rahvaks …

Kuigi vadja keel sarnaneb kõige rohkem eesti keelega, erineb nende mütoloogia ja rahvapärimus eestlaste omast üksjagu.

Rahvusvahelist emakeelte päeva 21.02 tähistati ka Venemaa Föderatsioonis laialdaselt, eelkõige rahvuskeelseid etteütlusi korraldades, mõnel pool ka tänati tublimaid keeleaktiviste.

Alanud aasta on Lätis kuulutatud liivi pärandi aastaks. Sada aastat tagasi loodi Kuramaa liivi rannas tänaseni suurim liivlaste ühendus – Liivi liit. Kasutusele võeti liivi rohe-valge-sinine lipp, valiti liivlaste rahvuslaulud jm.

UNESCO juba 24.rahvusvaheline emakeelepäev keskendub seekord teemale "Mitmekeelne haridus nõuab hariduse ümberkujundamist".

ÜRO on välja töötanud e-kursuse, mille kaudu põlisrahvad saavad õppida paremini kaitsma oma õigusi.

Täna 13.12 kell 11 algab Pariisis UNESCO peakorteris põliskeelte dekaadi pidulik üritus, mis kestab terve päeva ja mida saab otseülekandes vaadata. Kultuuriprogramm algab kell 18.00 …

Riigi toetuse vähenemisega pole nõus kohalikud rahvasaadikud ja ühiskonnategelased.

Ränga päevikute kommenteeritud venekeelne väljaanne avab varjul olnud peatüki Eesti etnoloogia ja soome-ugri välitööde ajaloos ning toob kultuurikandjatele lähemale muuseumikogus oleva vadja kultuuripärandi.

Nõukogu liikmete määramisel ja valimisel arvestatakse põlisrahvaste eripärade ning geograafilise paiknemisega, samuti nende üldise esindatusega.

Uurimust riigiduumas esitlenud teadlase sõnul on põlisrahvaste keelte kadumine globaalne protsess, mille suhtes puudub Venemaal immuunsus.