Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
15. detsember on vadja sümboolika päev. Sel päeval 2002. aastal valmisid vadja lipp ja vapp. Põhiliseks autoriks kunstnik ja poeet Aleksandr Gurinov, konsultantideks olid aga …
Kuigi vadja keel sarnaneb kõige rohkem eesti keelega, erineb nende mütoloogia ja rahvapärimus eestlaste omast üksjagu.
Ränga päevikute kommenteeritud venekeelne väljaanne avab varjul olnud peatüki Eesti etnoloogia ja soome-ugri välitööde ajaloos ning toob kultuurikandjatele lähemale muuseumikogus oleva vadja kultuuripärandi.
Käesolevast aastast algab ÜRO poolt välja kuulutatud põliskeelte aastakümme, mille eestvedaja on UNESCO. Nii on ka seekordse Hõimuklubi fookus just põliskeeltel. Kohtume 16. veebruaril kell 17 – veebis!
9. detsembril kohtus Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin kodanikuühiskonna arendamise ja inimõiguste nõukoguga. Kohtumine äratas laialdast tähelepanu, sest tuntud režissöör Aleksandr Sokurov esitas presidendile julgelt …
Lenfilmi kinostuudios esitletud dokumentaalfilmi Тише Води režissöör on Nikita Dobrõnin.
“Mitte kunagi ei ole meil laval olnud nii hulgaliselt noori, paljudes ansamblites musitseerivad eri põlvkonnad koos. On tekkinud ka päris uusi kooslusi. See annab lootust, et järjepidevus ei kao, mis ongi hõimupäeva pidamise üks oluline mõte,” rõõmustas peakorraldaja.
Soome-ugri päeva korraldavad Riia Läti Selts, Fenno-Ugria, Liivi Liit jt organisatsioonid koostöös suursaatkondadegajuba kaheksandat korda.
Tänavuse ÜRO põlisrahvaste päeva teema on "Kedagi ei jäeta maha: Põlisrahvad ja väljakutse uuele ühiskondlikule leppele". Kuid milline on nende sõnade sisu?
Millised sündmused ja mõtteviiside areng tõid kokku esimesed soome-ugri rahvaste maailmakongressid? Milline on olnud kongresside kulg ja enam kõlapinda leidnud eripärad?
TÄIENDATUD! Pühendusmünti ja mündikaarti esitletakse VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressil Tartus Eesti Rahva Muuseumis.
Ersalannast soome keele õpetaja Natalja Abrosimova aitas gümnasistil Kirill Chukavinil luua ainulaadse sõnastiku.