Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
6. mail pärjati Tartus Veski tn. 35 paikneva Ingeri maja pargis ingeri memme Katre tammepuust skulptuur, mis on pühendatud ingerlaste keerulisele saatusele.
Kuigi vadja keel sarnaneb kõige rohkem eesti keelega, erineb nende mütoloogia ja rahvapärimus eestlaste omast üksjagu.
Eile, 20. aprillil tähistati ka Vene Föderatsiooni Karjala vabariigis karjala ja vepsa kirjakeele päeva. Kolmkümmend aastat tagasi kinnitas Karjala vabariigi valitsus ametlikult karjala ja vepsa …
Isurite püha Kiurun päivä (Lõokese päev) tähistatakse Kingissepa rajoonis Viistinas (Vistinos) 9. aprillil kui perekondlikku tähtpäeva, mille peategelasteks on isurid, kes hoiavad oma rahvuslikke traditsioone.
Soome president Mauno Koivisto kutsus ingerlased 1990 Soome, et vältida seisukohavõttu Ingerimaa autonoomia suhtes lagunevas Nõukogude Liidus
Praeguses Karjalas on suureks harulduseks, kui mõni väike laps valdab karjala keelt. Üheks selliseks imelapseks on venekeelses Kostamuse (Kostomukša) linnas elav Ilja (Illa) Vorobjov, kes …
Meie hulgas on lahkunud suur keeleteadlane, liivi keele uurija. Keeleteadlane Tiit-Rein Viitso sündis 4. märtsil Tallinnas, 1961. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli eesti filoloogia erialal. …
Lühike, ent verine Talvesõda toimus Soome ja Nõukogude Liidu vahel 30. novembrist 1939 kuni 13. märtsini 1940. Nõukogude Liit alustas Talvesõda rünnakuga ilma sõda välja kuulutamata ja sõda lõppes 105 päeva hiljem Moskva rahulepinguga.
2009. aasta 27. novembril sai karjala keel Soomes vähemuskeele staatuse. Erinevad karjalaste ühendused on hakanud seda tähtpäeva tähistama ja viimastel aastatel tähistatakse seda aina rohkem ka Venemaa Föderatsioonis.
Koivistos (vn k Primorsk) on soome sõdurite hauaplaatidelt eemaldatud nimetähised ning need kavatsetakse lammutada.
Ränga päevikute kommenteeritud venekeelne väljaanne avab varjul olnud peatüki Eesti etnoloogia ja soome-ugri välitööde ajaloos ning toob kultuurikandjatele lähemale muuseumikogus oleva vadja kultuuripärandi.
Eestisoomlaste kultuurinõukogu esimees Taisto Raudalainen rääkis TLÜ tudengitele ingerisoomlaste saatusest.