Prozese ülevaade: kuidas juubeldasid Marimaa ja Udmurtia?

Viirus aga tõesti möllab mõlemas vabariigis, Mari El vabariigis oli 5. novembri seisuga 6344 haigestunut ja 66 surnut, Udmurdi vabariigis aga 9529 haigestunut ja 203 viirusessse surnut.

Marimaal algas juubeli tähistamine hommikul, mil Akadeemilises Vene teatris toimus Mari El 100. sünnipäeva auks Vene Posti poolt väljaantud postmargi ja eriümbriku kustutamine. Kokku trükiti 2000 marki ja eriümbrikku.

Põhiliseks sündmuseks kujunes aga Mari riikliku ooperi- ja balletiteatri fuajees avatud ülevaatlik näitus Mari vabariigi 100. aastasest ajaloost. Näitusel olid väljas arhiividest ja muuseumitest toodud eksponaadid, mille abil saab ülevaade piirkonna eduloost. Teatri suures saalis toimus kontsert, millele eelnes Mari vabariigist jutustava dokumentaalfilmi vaatamine.

Lisaks pidas kõne Mari El vabariigi riigipea Aleksander Jevstifejev, kes märkis, et vabariigis on eriti hästi korraldatud rahvussuhted ja see iseloomustab vabariiki. Ajaloost tõi ta välja, et Marimaad on mainitud juba 10. sajandil, aga 4. novembril 1920. aastal kirjutati nõukogude riigi juhtkonna poolt alla dekreet Mari autonoomia moodustamisest. Lisaks rõhutas ta Marimaa elanikkonna osa Suures Isamaasõjas saavutatud võidus.

Edasi rääkis ta Mari vabariigi saavutustest majanduse valdkonnas ja majanduse arengut puudutavatest tulevikuperspektiividest. Eriliselt rõhutas ta põllumajanduse arengut, et vabariik suudab ennast põllumajandustoodanguga ise varustada ja suudab liha, kartulit ja juurvilja ka eksportida. Vabariiki toetakse ka föderaalsest eelarvest, selle tulemusena kinkis keskvõim vabariigile „Rahvaste sõpruse maja“ ja eraldas selle ehitamise tarvis 700 miljonit rubla, ehk 7,6 miljonit eurot. See on suurepärane kingitus, lisas Jevstifejev. Edasi järgnes autasustamine.

Mari El vabariigi 100 sünnipäeva auks korraldati Mari vabariigi päev, avati fuajees Marimaad tutvustav ülevaatlik näitus ja Jevstifejev kohtus nõukogu spiikri Ljudmila Matvijenkoga. Jevstifejev tutvustas näitust ja kiitis Mari El-is hästi toimivaid rahvussuhteid. Räägiti ka ajaloolistest isikutest, kes Marimaaga seotud ja riigipea mainis, et Josif Stalin valiti kolm korda Mari parlamendi liikmeks. Moskva metroojaamas “Võstavotšnaja“ avati aga mari fotokunstniku Denis Retškini fotonäitus „Marid Venemaa avarustes“.

Udmurdi vabariik tähistas oma sünnipäeva sarnaselt Mari El Vabariigiga, kuid siis märksa suuremalt ja tundub, et ka põhjalikumalt. Võimalik, et selle tingis Udmurdimaa parem majanduslik seis ja tema suurem tähtsus Vene Föderatsioonis. Samas ka rahvuslikule aspektile pöörati rohkem tähelepanu, näiteks Udmurdi Vabariigi riigipea Aleksander Bretšalovi kõnes kõlas ka paar udmurdikeelset fraasi.

4. novembri hommikul asetasid Udmurdi vabariigi valitsuse ja parlamendi liikmed lilli autonoomia asutajate Trokai Borissovi, Josif Nagovitsõni ja udmurdi rahvusliidri Kuzebai Gerdi ausammaste juurde. Peeti kõnesid ja rõhutati udmurdi intelligentsi tähendust autonoomia saavutamisel ja rõhutati, et nende nimesid tuleb igavest tänutundes meenutada. Nagu Marimaalgi anti 100. sünnipäeva puhul välja mark ja eriümbrik, nende tiraaž aga oli 27 000. Lisaks emiteeris Vene Riigipank 3 rublase hõbedast juubelimündi, mis kingitaks kõigile 4. novembril sündinud lastele.

Udmurdi Vabariiki õnnitlesid 100 sünnipäeva puhul ka mitmete riikide saatkonnad, näiteks Hiina, Slovakkia, Ungari ja Usbekistan. Lisaks õnnitlesid ka Vene Föderatsiooni kõrged riigijuhid, erinevalt Mari vabariigi puhul olid nende tervitustekstid küllaltki pikad ja põhjalikud. Tõsi, udmurte kui autonoomia moodustanud rahvust, neis siiski eraldi ei mainita. Paljud saatsid tervitusi ka video vahendusel, mis ka kõik ilusti Udmurdi Vabariigi valitsuse kodulehel kirjas. Eriti meeleolukas on legendaarsete Buranovo memmede udmurdikeelne tervitus:

Kuna Udmurdi vabariigis on COVID-19 märksa tõsisemaks probleemiks siis erinevalt Mari El Vabariigist toimus 100 aastapäeva pidulik kontsert, koos riigipea kõnega online-süsteemis. Aga nagu ka Marimaal avati aga ülevaate näituseid, anti välja kirjandust ja muidugi tunnustati aukirjade ja medalitega tublimaid. Udmurtide puhul aga rõhutaks eraldi vabariigi 100. sünnipäevaks ilmunud raamat-albumit „Traditsiooniline udmurdi pulm“. Selle populaarteadusliku, udmurdi pulmakombeid tutvustava raamatu väljaandmine toimus Vene Föderatsiooni UNESCO komitee egiidi all. Raamatut kavatsetakse tutvustada 2021. aastal ÜRO peakorteris New-Yorgis.

Vabariikide juubelid tekitasid kahetisi tundeid, osa marisid ja udmurte ei rõõmustanud sugugi. Neile tekitas juubel hoopis kurvastust, sest juubelit tähistati paljuski põlisrahvastest mööda minnes. Tervitustes ja kõnedes mainiti neid ebaproportsionaalset vähe. Riigi esindajad rõhutasid enamasti majanduslikke saavutusi, mõlema autonoomia tähtsust võidu saavutamisel Suures Isamaasõjas ja muidugi ei jäänud mainimata, et juubeli tähistamine toimub Vene Föderatsiooni riigipüha – rahvusliku ühtsuse päevaga – samal ajal. Seega võiks isegi täheldada, et on toimumas maride ja udmurtide teatav võõrandumine praegusest territoriaalsest autonoomiast ja selles pole ka midagi kummalist.

Praegused autonoomiate juhid on „varjaagid“, nii kutsutakse inimesi, kes saadetakse teistest piirkondadest erinevaid territooriume juhtima. Nii pole ei Marimaa ega Udmurdimaa juhil nende vabariikidega olnud mingeid seoseid, neile tehti Vladimir Putini poolt lihtsalt ettepanek. Siis pole ka ime, et „varjaagid“ moodustavad oma meeskonna samuti „varjaagidest“ ja moe pärast jäetakse üks-kaks ministri kohta, kas maridele või udmurtidele. Enamasti on see kultuuri- või rahvuspoliitika ministri koht.