Jaak Prozes valimistest Komimaal: võidukad olid naised ja rohelised

Ülevaate tegi Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes

Kuigi septembri keskel mitmel pool Venemaal peetud kohalikel valimistel säilitas Ühtne Venemaa pea kõikjal oma juhtpositsiooni, pole nende ülekaal enam kuigi suur ning paljudes piirkondades tuleb neil edukama valitsemise nimel astuda eri poliitiliste jõududega koalitsiooni. See sai muuhulgas selgeks ka Komi vabariigis, kus lisaks ilmnes hääletuskastide juures selgelt rahvuslik ja ökoloogiline suundumus.

13. septembril olid paljudes Vene Föderatsiooni piirkondades valimised, 18 piirkonnas valiti üldrahvalikul teel uued oblastite ja vabariikide juhid, kahes Neenetsi ja Handi-Mansi autonoomses piirkonnas valis kohalik duuma Vladimir Putini poolt pakutud kandidaadi.

Üksteist föderatsiooni subjekti said uued riiginõukogud ehk parlamendid, mitmetes suurtes linnades valiti aga uued volikogud. Tervikuna võib öelda, et Ühtne Venemaa säilitas oma juhtiva positsiooni pea kõikjal, kuid nende ülekaal pole enam kuigi suur ja mitmel pool on nad edukama valitsemise nimel sunnitud astuma erinevate poliitiliste jõududega koalitsiooni. Märgatavalt on suurenenud nii Vene NFSV kommunistliku partei kui liberaaldemokraatliku partei toetus, samuti toetused rohelistele ja üksikkandidaatidele.

Eesti juurtega võidumees

Sarnaselt kulgesid valimised ka Komi vabariigis, kus lisandusid ehk teravamalt rahvuslik ja ökoloogiline aspekt, kui ka asjaolu, et 30% valimisaktiivsus oli väga madal. Lisaks kohaliku seadusandliku kogu ja kohalike omavalituste volikogude valimistele, valiti Komi vabariigis ka riigipead, kelleks oodatult sai eesti juurtega, Omski oblastist pärit viroloog Vladimir Uiba kogudes 73,18% häältest. Ta oli seni ametis riigipea k.t-na, kuhu määrati Putini otsusega, sest kevadel astus tagasi COVID-19 tõkestamisel hätta jäänud Sergei Gaplikov.

Märksa põnevamaks aga osutusid riiginõukogu valimised. 30 saadiku kohast 15 valiti parteinimekirjade järgi ja ülejäänud 15 aga ühemandaadilistes nimekirjades. Edukaimaks osutus partei Ühtse Venemaa nimekiri, mis kogus 28,61% häältest ehk 6 mandaati. Järgnesid kommunistlik partei 14,80% ja liberaaldemokraatlik partei 14,45%, kes said mõlemad 3 mandaati. Ühe mandaadi said parteid Roheline alternatiiv, Rodina ja Õiglane Venemaa. Kokku ületas 5% valimisbarjääri rekordilised 6 parteid. Ühemandaadilistes ringkonnades võitis Ühtne Venemaa 15-st ringkonnast 14–s, ehk kaotati vaid ühes. Seega Komi vabariigi riigikogu 30 st saadikust 20 on Ühtse Venemaa saadikud, mis võrreldes teiste Vene Föderatsiooni haldusüksustega on kõige nõrgem tulemus. Võrreldes eelmise koosseisuga on toimunud suured muudatused, millest üheks märkimisväärseimateks on roheliste parlamenti saamine.

Mitte ühegi Vene Föderatsiooni subjekti riiginõukogu valimistel ei saanud rohelised parlamenti, siiski mõnel pool (Novosibirsk) said rohelised linna volikogusse. See näitab roheliste teemade aktuaalsust Komi vabariigis, kus eriti on tunnetatav nii kliima soojenemisest tulenevad ja sagedasemaks muutuvad naftareostused. Teisest küljest on toimunud juba mitmendat aastat komide suur võitlus Komi vabariigi lähedusse, Šiesi kavandatava Moskva linna prügila vastu, mis on rahvast mobiliseerunud.

Kommunistide ootamatud loosungid

Teine muutus on kommunistide ja liberaaldemokraatide küllaltki suur edu. Kui liberaaldemokraatide puhul peaks juhtima tähelepanu sellele, et nimekirja juhtis ja osutus parlamenti valituks partei esimees Vladimir Žirinovski isiklikult. Siis kommunistide esile kerkimine on seotud rahvuslike teemadega, kommunistid tulid valimistele loosungiga „Sedapuhku tegid seda kommunistid, kes läksid valimisvõitlusesse loosungitega “Vaba Komi eest” ja “Maksud Komimaale, aitab Moskva toitmisest”.

Üsna pretsedenditud loosungid, kui vaadata viimase aja Vene Föderatsiooni kommunistliku partei retoorikat siis ongi nad hakanud rääkima sellest, et kohalikele vabariikidele ja oblastitele tuleb anda rohkem otsustusõigust, samuti peab kaadri- ja hariduspoliitikas arvestama rahvuste huvidega. Kommunistid said 4 kohta seadusandlikus kogus ja nad on kõik komid. Eriti magusaks kujunes kommunistide võit kõige rahvuslikumas Ižemski rajoonis, kus võitis ižmakomide liider, nende rahvusliku organisatsiooni Izvatas juht Nikolai Bratenkov. Tervikuna läks valimistel komidel ka rahvusena hästi, praeguse seisuga on 30-st saadikust 7 komid, mis vastab enam-vähem komide osakaalule (23,7%) vabariigi elanikkonnast. Parlamendi valimistel ei saanud ka läbi ilma kurioosumiteta, nii näiteks osutus valituks partei „Rodina“ esinumber, suhtekorraldaja ja sotsioloog Maksim Šugalei, kes istub praegu Tripolis (Liibüa) vangis, kuhu sattus aasta tagasi sellepärast, et läks sinna vaatlema Putini “kokana“ tuntuks saanud Wagneri sõdalaste juhtfiguuri Jevgeni Prigožini ülesandel. Ehk annab see omakorda märku sellest, millest mõtleb valija, valides inimest, kelle sidemed Komimaaga on õhkõrnad. Kuidas nüüd Komi Vabariik oma saadiku Liibüast kätte saab, kas kuulutab sõja või esitab diplomaatilise noodi, seegi on küsimus. Igal juhul „Rodina“ juhtkond on öelnud, et Šugalei asemel uut saadikut ei määrata.

Lisaks seadusandliku kogu valimistel toimusid valimised Komi vabariigi linnades. Võrreldes eelmiste valimistega kaotas Ühtne Venemaa taas oma positsioone, samas võis täheldada üksikkandidaatide suurt aktiivust ja asjaolu, et mõnes väiksemas linnas hõivasid nad pooled linnavolinike kohtadest. Juba traditsiooniliselt on aga Komi Vabariigi eripäraks naiste suur osakaal linnade volikogudes kui ka seadusandlikus kogus, sedapuhku võitsid naised suurelt 40 000 elanikuga Usinski linnas, kus nad said 15 kohta 21-st.