In memoriam: Julia Kuprina

12. novembril lahkus ootamatult meie hulgast mäemari kultuuritegelane ja tõlkija Julia Kuprina.

Julia Kuprina sündis 1974. aastal Mari vabariigis, Mäemari rajoonis Jõngõ-Kušõrgõ (vene k Junga-Kušerga) külas õpetajate peres. Ta oli üks esimestest mari üliõpilasest, kes tulid 1991. aasta sügisel taasiseseisvunud Eesti Vabariigi kõrgkoolidesse õppima tulnud. Julia lõpetas Tartu Ülikooli 1997. aastal, erialaks eesti keel võõrkeelena.

Julia oli tõeline mäemarilane, kes alati rõhutas oma rahvusliku kuuluvust. Ta ei olnud mitte mari, vaid mäemari. Ülikoolis õppides lülitus ta aktiivselt soome-ugri üliõpilaste ja siinse mari kogukonna ellu, esines ettekannetega lugematutel konverentsidel, kirjutas artikleid ajalehtedesse, andis intervjuusid ja tutvustas mäemari kultuuri. Tema suureks armastuseks oli muusika, täpsemalt kannel.  Oma muusikaharrastuse kohta on ta 30. aprillil 1999. aastal Õpetajate Lehes öelnud: „Minu vanaisa oli väga musikaalne: ta mängis kannelt, lõõtsa ja viiulit. Ta tahtis mulle kandlemängu õpetada, aga ei saanud, sest ta suri, kui ma olin aastane. Et täita tema soovi, käisin keskkooli kõrvalt muusikakoolis kannelt õppimas. Teisi pille ma ei mängi“.

Armastusest kandlemängu vastu asutas ta 1994. aastal mäemari ansambli Kärš (Kannel), kuhu kuulus viis Tartu Ülikooli mari üliõpilast. Ansambel esines mari sangari päeva, hõimupäevade, vanalinnapäevade ja muudelgi üritustel. Mängiti kolmel kandlel mäemari viise, ikka kaunites mäemari rahvariietes.

Julia oli väga abivalmis inimene, üks parimaid mari delegatsioonide ja folklooriansamblite vastuvõtjaid, nende kultuuri vahendajaid.  Tihtipeale käis ta koos nendega kultuurimajades ja koolides, tõlkides ja lugusid vahendades. Eriti meeldis talle käia koolides, kus kuulajateks nooremad õpilased.

Teiseks suuremaks kireks oli Juliale tõlkimine. Ta tõlkis põhiliselt eesti, hiljem aga soome keelest. Eesti keelest on ta mäemari keelde tõlkinud 2005. aastal ilmunud  lasteraamatu „Pille-Riini lood“ ja lasteraamatu „Naksitrallid“, mis ilmus 2007. aastal.  Soome keele õppis Julia selgeks peale õppima asumist Turu Ülikooli, tema viimaseks tõlketööks oli Mauri Kunnase „Koirien Kalevala“ ( mäemari k Пи йых Калевала), mis ilmus 2020. aastal. Julia tundis huvi ka ungari keele ja kultuuri vastu.

Aastatuhande vahetusel saigi Soome Julia kolmandaks koduks. Soomes lõi ta koos inimõiguste aktivisti Kerkko Paananeniga pere, kuhu sündis tütar Aija.

Mälestame head kaasteelist ja tunneme kaasa Julia lähedastele.

Fenno-Ugria