HÕIMUKLUBI 20: mitu siin kõlanud ettekannet on jõudnud laia auditooriumini

Tekst: Piret Kooli

Miks toimuvad klubiõhtud just kolmapäeviti?
Alul toimus Hõimuklubi neljapäeviti, sest neljapäeval on meie rahvakalendris tähtis koht. See on püha päev, mil alustatakse uusi toiminguid ja need õnnestuvad. 2004. aasta sügisest aga hakkasime korraldama kolmapäeviti, siis kolis Hõimuklubi Eesti Keele Instituuti ja neljapäeviti oli saal hõivatud.

Kes on Hõimuklubi publik?
Hõimuklubis osalevaid inimesi seob huvi soome-ugri rahvaste vastu. Suuremas osas on esindatud kee- leteadlased, õppejõud, õpetajad ja kultuurivaldkonnas toimetavad inimesed. Samas võib publik muutuda sõltuvalt ettekandest, kuid võib julgelt öelda, et soome-ugri rahvaste päritolu ja ajalugu puudutavad ettekanded toovad kohale publikut väga erinevatest valdkondadest.

Millised on olnud populaarsemad klubiõhtud?
Tõstaksin esile kümmekond enam kui 50 kuulajat kogunud klubiõhtut, näiteks etnoloog Anzori Bar- kalaja ettekanne (2001) hantidest ja oma filmidest kogus 72 kuulajat.
Samal aastal kuulas keeletead- lase Ago Künnapi ettekannet "Kas me oleme soomeugrilased" 60 inimest, helilooja Veljo Tormise ettekannet "Soome-ugri maastikud muusikas" 55 inimest.
Akadeemik Richard Villemsi ettekannet "Soome-ugri (uurali) rahvaste geenidest Euroopa kontekstis"  (2005) kuulas 69 inimest. Ajaloolase Toomas Hiio tehtud ettekannet "Nõukogude Liidu ja Soome Talvesõda" (2015) kuulas 51 inimest, sama palju oli publikut ka geograaf Ott Kursi ja keeleteadlase Jüri Viikbergi ettekandel "Ajarännak Aristega". 
Aasta hiljem osales Eesti Muinastaideseltsi liikmete Loit Jõekalda ja Väino Poikalaise loengul Karjala kaljujoonistest 63 inimest.
Väga edukas oli 2018. aasta, mil keeleteadlase János Pusztay loengut "Soome-ugri keelte hiilgeajad" ja ajaloolase Jaak Prozese loengut "Soome-ugri rahvaste vandenõu ja vabastamine" tuli kuulama 53 inimest. Sama aasta publikumagnet oli aga arheoloogi Valter Langi ettekanne "Läänemere- soome tulemised. Uued arusaamad läänemeresoome rahvaste kujunemisest" 60 osalejaga.
Ajaloolase Aivar Põldvee loengut "Eesti pseudomütoloogia algus ja allikad" (2019) kuulas 50 inimest. Eelmisel aastal olid populaarseimad ajaloolase Linda Kaljundi loeng "Vallutaja pilk", kuhu tuli 50 kuula- jat, ning folklorist Ergo-Hart Västriku loeng "Paul Ariste ja tema vadja päevikud" 53 kuulajaga.
Nagu näha, on populaarsemad siiski üldisemad teemad, ühe rahvuse piires püsivatel teemadel on nendega raske konkureerida.
Meediakajastusi oli kõige rohkem 2001. aastal, mil ETV, TV3, Kuku raadio ja Vikerraadio vahendasid kaheksa Hõimuklubi tegemisi ning ettekannete põhjal avaldati kokku neli artiklit. Viimastel aastatel on taoline huvi vähenenud, kuid mitu esimest korda Hõimuklubis kõlanud ettekannet on leidnud tee ajakirjandusse, samuti populaarteaduslikesse väljaannetesse.

Milliseid teemasid üldisemalt on käsitletud?
Kokku on hõimuklubisid korraldatud 179 korda. Enim, kokku 14 korral on teemaks olnud soome-ugri rahvaste ajalugu, 12 korral poliitika ja keeleteadus. Võimalik, et üldistades oleks esimesel kohal hoopis kultuur, sest soome-ugri rahvaste kirjandusest ja filmidest on olnud kuus hõimuklubi, rahvaluulest ja traditsioonidest viis hõimuklubi. Suur osa hõimuklubiest aga on pühendatud erinevatele rahvastele. Maridest, mordvalastest, saamidest ja ungarlastest on räägitud üheksas hõimuklubis, liivlastest kaheksas hõimuklubis.

Millest oleneb esinejate ja teemade valik?
Läbi 20 aasta on Hõimuklubi teemasid valitud erinevalt, kuid enim on olnud abi koostööst Eesti Keele Instituudiga. Tavapäraselt istume iga aasta novembris instituudi teadlastega laua taha ja teeme ideekorje, siis hakkab võimalike esinejatega kooskõlastamine. Oleme püüdnud populariseerida instituudi teadlaste uurimusi ja tegemisi. Samas on osa hõimuklubide teemasid ja esinemisi tulnud juhuslikult, kuuldes huvitavast avastusest, kaitstud doktoritööst, uuest väljaandest või mõnikord on Eestit külastamas huvitav teadlane.

Milline on klubi alanud hooaeg – millised on lähimad plaanid? 
Praegu on Hõimuklubi tegevus olnud pärsitud ja peaasjalikult on see põhjustatud COVID-19 viirusest. Sellepärast on klubi toiminud eelkõige virtuaalselt. Kevadhooajal toimus kolm klubi, alanud sügisel on olnud üks.
Virtuaalselt muidugi pole klubi päris klubi, sest läbi ajaloo on Hõimuklubi olnud eelkõige suhtlusvorm. Nii on publik jäänud pärast ettekannet pikemalt ka omavahel mõtteid vahetama. Teisest küljest ei teki virtuaal- selt diskussiooni ja vaidlusi, millest on samuti kahju. Samas on tänu videoülekandele vahetult jälgijaid olnud palju ja ka YouTube’i kanali järelvaatamise andmed räägivad pigem suurenevast huvist. Näiteks etnoloog Art Leete 21. oktoobril peetud ettekannet "Kuidas kõnelevad soome-ugrilased oma jumalatega" on praeguseks vaadatud üle 500 korra ja napp kuu (intervju ilmus novembris 2021 – toim.) on klubiõhtust möödas. Ja vaat sellise numbrini ei ole Hõimuklubi seni jõudnud!
Tulevikust rääkides: praeguseks pole ideekorjet tehtud, seekord jätkame klubiõhtuid alles veebruaris 2022. Kindel on, et teemadest puudust pole. On ju soome-ugri maailmas palju põnevat toimunud ja toimumas. Töölaual on uuringud ja artiklid, mis ootavad laiema publiku tähelepanu. Niisiis tasub silm peal hoida Fenno-Ugria sündmuste kalendril.

Viimasel ajal on klubiõhtu toimunud hübriidformaadis ja see on kasvatanud hoomatavalt publikut. Milliseks kujuneb seeläbi Hõimuklubi tulevik?
Eelkõige on viimased loengud toimunud virtuaalselt. Kohale oleme kutsunud üksikuid inimesi, sest tuleb tunnistada, et niisama kaamerasse on päris ebamugav rääkida.
On selge, et publik on arvuliselt kasvanud, paraku pole teada, kui palju siiski üht või teist ettekan- net on otsast lõpuni jälgitud. Võimalik, et jätkame hübriidformaadis, sest oleme huvitatud, et klubis räägitu jõuaks võimalikult paljudeni. Võimaluse korral teeme ka tulevikus koostööd ERRi teadusportaaliga Novaator.
Teisest küljest peab jälgima, mida teeb viirus: kas ühiskond on piisavalt lahti, et inimesed lubataks klubisse? Praegu on probleemne ka toimumiskoht, sest nii Eesti rahvusraamatukogus kui ka Eesti Keele Instituudis on käimas remont. Siiski loodan, et saame algses kohas ehk EKI saalis klubi tegevust sügisel jätkata. Inimesed on harjunud seal käima ja see võiks ka tulevikus toimuda vahetult.
Siin ongi mõttekoht, et kui korraldada nii, et on võimalik hübriidvormis osaleda, siis äkki inimene leiab, et ei viitsi sellepärast klubisse tulla ja lülitab arvuti sisse. Kuna inimene on üldiselt mugav ja tal on pea alati kiire, siis tulevad kohale üksikud. Siis poleks klubi enam klubi. Ehk peitubki tulevik hoopis veebiraadio formaadis. Kas ja kuidas, seda näitab aeg!