Fenno-Ugria uus juhatus valis esimehe ja alustas tööd
Fenno-Ugria Asutuse juhatuse esimehena jätkab Madis Arukask. Alates 2015. aastast ametis olnud Arukase kandidatuur kinnitati ühehäälselt. Aseesimehena alustab tööd Sven-Erik Soosaar.
15. veebruaril toimus äsja valitud juhatuse esimene korraline istung, mille päevakorras oli muuhulgas ka esimehe ja aseesimehe valimine.
Juhatus tegi ettepaneku senisele esimehele Madis Arukasele tööd jätkata. Alates 2015. aastast ametis olnud Arukase kandidatuur kinnitati ühehäälselt. Aseesimehena alustab tööd Sven-Erik Soosaar.
Fenno-Ugria Asutuse uus juhatus valiti 28. jaanuaril 2022 toimunud üldkogul. Koosseisu kuulub seitse liiget, neist kolm on uued. Olulise muudatusena lahkusid juhatusest sinna 2002. aastast kuulunud Kadi Raudalainen ning 2017. aastast juhatuse töös osalenud Eda-Riin Leego.
Fenno-Ugria Asutuse juhatus valitakse kaheks aastaks. Täpsemad tööülesanded on sätestatud põhikirjas.
Aastail 2022-2024 kuuluvad Fenno-Ugria Asutuse juhatusse (tähestikulises järjekorras):
Fenno-Ugria asutuse juhatuse esimees 2015. aastast, juhatuse liige 2005. aastast. Ta töötab Tartu ülikoolis humanitaarvaldkonna kaasprofessor, uurides läänemeresoome rahvaste usundit ja folkloori. Ta on korraldanud 15 aasta jooksul uurimisretki vepslaste jt. läänemeresoome rahvaste juurde. Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi president ning mitmete teadusorganisatsioonide liige.
Udmurdi rahvusest Elena tuli 1998. aastal õppima Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika ja sotsiaaltöö erialale (lõpetas 2005 aastal, võrdsustatud magister). Ühiskondlikult aktiivsena on ta aastaid koordineerinud Fenno-Ugria vabatahtlike vägeseid. Tema jaoks oluline udmurdi rahvapärandi elushoidmine, heal meelel tutvustab ta oma rahvast ja kombeid. Alates 2020. aasta lõpust on ta MTÜ Udmurdi Ühing Ošmes esinaine.
“Kasvasin üles Udmurdimaal ning mu kodune keel oli udmurdi keel, kuid hariduse tuli omandada kohalikus koolis vene keeles. Uuesti tuli võõras keskkonnas kohaneda Eestisse ülikooli tulles ning eesti keeles õppima asudes. Olen juba varasest east peale tajunud, mida tähendab enese kuhugi integreerimine ning tean ka, millised võtted on edule viinud.”
Komi rahvusest Anna on lõpetanud Pitirim Sorokini nim Sõktõvkari riikliku ülikooli ja õpib praegu Tartu ülikoolis doktorantuuris. Oma uurimistöös tegeleb ta Venemaa soome-ugri rahvaste hariduse, keelte ning sotsiaalprotsessidega.
Ta kuulub Tartus tegutseva noorteseltsi MTÜ Hõimulõimed juhatusse ning Komi Kultuuriseltsi. Mõlemad on ka Fenno-Ugria liikmesorganisatsioonid. Fenno-Ugria Asutuse tegevuste arendamisse soovib Anna panustada, pakkudes noortevisiooni ning vahendades Venemaal elavate soome-ugrilaste arvamusi, samuti aidata kaasa nende kultuuride ja ühiskonnaelu edendamisele.
Anti on ERMi muuseumiõpetaja ja MTÜ Hõimulõimed üks eestvedajaid. Kuid selle kõige kõrval on ta ka pühendunud muusik.
Loodusturismiettevõtjana Soomaa rahvuspargis tegutsev Aivar on lõpetanud Eesti Maaülikooli loodusturismi erialal ja kaitsnud 2011 sealsamas ka magistrikraadi.
Ta on osalenud mitmel soome-ugri rahvaste maailmakongressil ning löönud kaasa soome-ugri kultuuripealinnade liikumises, tutvustades loodushoidlikku turismi ka sugulasrahvastele. Koostöös Fenno-Ugria Asutusega andis ta 2016. aastal välja soome-ugri rahvustoite tutvustava hõimukalendri.
“Oma sidemetest hõimurahvastega pean kõige tugevamaks tõsiasja, et olen juba tosin aastat oma elust viibinud igapäevaselt udmurdi keeleruumis, sest mu udmurditarist abikaasa Ljudmila räägib meie tütardega emakeeles. Huvi ummispuuvenede vastu on mind vedanud reisidele vepslaste ja marilaste juurde, kus haabjate ehitamine ja kasutamine on tänaseni elav kultuurinähtus. Reise soome-ugrilaste küladesse korraldaksin heal meelel senisest palju sagedamini. Näen, kuidas selline hõimuturism on rikastav nii võõrustajatele kui külastajatele.“
Tartu Ülikooli emeriitdotsent. Töötanud ka Jyväskylä Ülikooli ja Helsingi Ülikooli eesti keele lektorina, Eesti Teaduste Akadeemia keele ja kirjanduse instituudi direktorina ning Tartu Ülikooli uurali keelte õppetooli uurali keelte ja hungaroloogia dotsendina. Peamised uurimisvaldkonnad on soome-ugri keelte ajalooline morfoloogia, handi keel, ungari keel, hungaroloogia ning ungari ja eesti keele kontrastiivne uurimine.
Etümoloog, eesti, neenetsi ja mari keele uurija. Ta on ühtlasi Eesti Ungari Seltsi juhatuse liige. Hetkel töötab ta EKI vanemteadurina. Ta on ÜRO Põlisrahvaste Püsifoorumi ekespertliige aastatel 2020-2022. „Mind on lapsest saadik huvitanud võõrad keeled ja rahvad. Teadmine, et osa rahvaid ei olegi meile nii võõrad ning lähemal tutvumisel hoopis üsna lähedased ja sarnased, teeb südame soojaks. Samas teeb kurvaks, et mitmed neist rahvastest ja keeltest on hävimisohus. Olen püüdnud anda oma panuse sellesse, et need rahvad ja keeled püsima jääksid. Minu igapäevane töö on soome-ugri keelte uurimine, aga selle kõrvalt panustan ka eestikeelse Vikipeedia arengusse.“
Kas teadsite, et
Fenno-Ugria juhatuse töös on aastal 1991-2021 osalenud suur hulk Eesti ühiskonnas ja kultuuriloos aktiivselt tegutsenud nimesid. Suur tänu teile kõigile!
Marika Arendi Elita von Wolsky (Ritso) Madis Arukask Natalia Ermakov Anu-Reet Hausenberg Andres Heinapuu Madis Järv Indrek Jääts Aivar Jürgenson Kaido Kama Väino Klaus Ago Künnap Anti Lillak Ado Lintrop Oliver Loode Mai Luht (Võsu) Tõnis Lukas Aet Maatee Mart Meri
Jaak Prozes Viia-Kadi Raudalainen Kristiina Ross Kirsti Ruul Ingrid Rüütel Heigo Sahk Tõnu Seilenthal Rein Sikk Toivo Sikka (1962-2015) Sven-Erik Soosaar Piret Suurväli Eda-Riin Tuuling (Leego) Igor Tõnurist (1947-2021) Halliki Uibu Arvo Valton Raul Veede Mihkel Veiderma (1929-2018) Kadri Viires
