Udmurdi etnoloog esindab Soomes Venemaa Föderatsiooni

Udmurdi ajaloolane ja etnoloog Aleksei Zagrebin nimetati 18. jaanuaril 2022. aastal föderaalagentuuri Rossotrudnitšestva esindajaks Soome vabariigis. Agentuuri peamine missioon on Venemaa humanitaarmõjukuse suurendamine maailmas. Soomes tegutsetakse Русский Дом в Хельсинки (Helsingi Vene Maja) kaudu, mille põhiülesanded on koostöö kaasmaalastega, vene keele ja kultuuri propageerimine.

Aleksei Zagrebin on ka Venemaa Föderatsiooni teadus- ja kultuurikeskuse juhataja. Keskus asutati 1977. aastal tollase NSV Liidu ministrite nõukogu esimehe Aleksei Kossõgini ja Soome vabariigi presidendi Urho Kaleva Kekkoneni initsiatiivil ning vahetul kaastegevusel.

Ametisse määramise puhul tehtud avalduses märkis Zagrebin, et aegade jooksul on teadus- ja kultuurikeskusest saanud usaldusväärne partner paljudele ühiskondlikele haridus-, kultuuri- ja teadusorganisatsioonidele.

“Lähiaastal korraldame mitu tõsist vene-soome üritust, millega tugevdame vene keele õppe traditsioone Soomes, samuti tutvustame paljurahvuselise Venemaa kultuuri ja jätkame tulemuslikku teaduslikku dialoogi,“ ütles Zagrebin.

Eelpool mainitud ametite kõrval on Aleksei Zagrebin Soomes ka Venemaa Föderatsiooni suursaatkonna nõunik.

Aleksei Zagrebin on sündinud 1972. aastal Ižkaris (vn Iževsk). Tema isa oli tuntud udmurdi kirjanik Jegor Zagrebin (1937-2015). Ta on lõpetanud Udmurdi riikliku ülikooli ajalooteaduskonna ning kaitses 1997. aastal ajalooteaduste kandidaadi- ja 2009. aastal ajalooteaduste doktori kraadi. 2003. aastal lõpetas ta Udmurdi riikliku ülikooli õigusteaduskonna. Alates 1997. aastast on ta Udmurdi riikliku ülikooli lektor ja dotsent ning ajalooteaduskonna dekaani asetäitja.

2010 aastast alates on ta ülikooli professor. 2005. aastast Udmurdi keele-, kirjanduse- ja ajalooinstituudi etnoloogia ja sotsioloogia osakonna juhataja, 2008. aastal valiti ta instituudi direktoriks. Aastail 2016-2021 oli ta Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma liige.

Zagrebini teaduslikud huvid on seotud eelkõige udmurtide, aga ka teiste soome-ugri rahvaste etnograafiaga, udmurdi kultuuri moderniseerumise küsimustega 19. sajandi lõpus-20. sajandi alguses ning etnosotsioloogiaga. Aastail 2015-2017 oli ta Venemaa antropoloogide ja etnoloogide assotsiatsiooni president.

Soomega on tal välja kujunenud pikaajalised suhted. 1996. aastal stažeeris ta Helsingi ülikooli etnoloogia ja 1999. aastal folkloristika kateedris. Soome etnoloogidega on tal välja kujunenud tihe koostöö. Ta on teadusliku Soome-Ugri Seltsi (Suomalais-Ugrilainen Seura) ja M.A. Castréni seltsi välisliige.