10. detsembril tähistati mari keele päeva

Juba kuuendat korda korraldati Mari Vabariigis mari keele päeva tähistamiseks mari keele etteütlus.

Etteütlusе oli ette valmistanud Mari Riikliku Ülikooli rahvuskultuuri ja kommunikatsiooni instituut. Enne etteütlust toimus viktoriin mari keele tundmisest ning loeti ette mari keele päeva aluseks olev Sergei Tšavaini luuletus “Salu” (mari k. Oto ). Oma oskusi võis etteütlusel testida igaüks. Parimad kutsuti 10. detsembril Marimaa pealinna keelepäevale pühendatud sündmustele.

Marikeelsele kirjandusele alusepanija Sergei Tšavain oli luuletaja, kirjanik ja tõlkija. Ta omandas hariduse Kaasani õpetajate seminaris, kus ta 1905. aasta 2. detsembril kirjutas esimese marikeelse luuletuse, pannes sellega aluse marikeelsele kirjandusele. Lisaks loometegevusele tõlkis ta ka vene draamaklassikat mari keelde. Tšavain hukati stalinlike repressioonide käigus. Ta rehabiliteeriti postuumselt 1956. aastal. Eesti keeles on Tšavaini luulet ilmunud kogumikus “Enne koitu” (1996).

Mari keelele tähelepanu pööramine on väga vajalik. Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Sven-Erik Soosaar on märkinud, et omakeelset kooliharidust saab vaid väike osa maridest ja sedagi ainult algklassides. Marikeelseid telesaateid on paar tundi päevas ja marikeelsete raadiosaadete levik on piiratud, ka raamatuid ilmub vähe. Mari keele oskus noorema põlvkonna seas väheneb kiiresti (Postimees).

Mari keeles on neli suuremat murret ja kaks kirjakeelt mäemari ja niidumari. Mõlemad kirjakeeled on Marimaal ametlikeks keelteks. 2002. aastal oli keele kõnelejaid 488 000.