Uus kodanikuühiskonna võrgustik toetab soome-ugri põlisrahvaste keeleaktivismi

Soome-ugri põlisrahvaste kodanikuühendused Venemaalt, Eestist ja Soomest on esimeste seas, kes liituvad ÜRO Peaassamblee poolt välja kuulutatud rahvusvahelise põlisrahvaste keelte aasta 2019 ettevalmistustega. Soome-ugri kodanikuühenduste esindajad Läänemere piirkonnast on loonud võrgustiku soome-ugri põlisrahvaste keelte hoidmiseks ja taaselustamiseks, pakkudes välja konkreetseid meetmeid nende keelte kestlikkuse tagamiseks. Projekti tegevuste seas on väiketoetuste programm kohaliku tasandi keelealgatuste toetamiseks ning interaktiivse trükise koostamine kodanikuühiskon algatatud keelte säilimise ja taaselustamise headest praktikatest. Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt algatatud projekt toetab keeleaktivismi Läänemere piirkonnas ja esitleb ainulaadset soome-ugri kogemust rahvusvahelistel foorumitel.

Projekti “SANA 2019: Kodanikuühiskonna võrgustik põlisrahvaste keelte taaselustamiseks” partnerorganisatsioonid Eestist, Soomest ja Loode-Venemaalt kogunesid 3-5. septembrini Etnokultuuriliste Keskuste Ühenduse “EHHO” eestvedamisel ajaloolisesse karjala külasse Kinermasse ja Karjala Keele Kodusse Vieljärvisse (Vedlozerosse) projekti avakoosolekule.

Aruteludele olid kutsud mitmed eksperdid ja ka Karjala võimude esindajad. Zinaida Strogalštšikova – Karjala Teaduskeskuse teadur ja tunnustatud vepsa ühiskonnategelane – andis ülevaate Venemaa seadusandlusest keelepoliitika alal ning analüüsis sellest tulenevaid võimalusi kodanikuühiskonna osalemiseks põlisrahvaste keelte hoidmisel ja taaselustamisel. Koolieelse keelekümbluse ekspert Natalia Antonova esitles Karjala Keele Kodu eesmärgil, kuidas on võimalik kaasata kohalikku kogukonda kodanikühiskonna algatuse juurde. Lisaks esinesid ettekannetega Jelena Migunova (Karjala Vabariigi põlisrahvaste toetuse amet), Gennadi Sarajev (Karjala Vabariigi lasteõiguste volinik) ja Tatjana Kleerova (Karjala rahva 8. kongressi juhatuse esimees). Kõik kõnelejad tervitasid uut projekti ning jagasid omapoolseid soovitusi projekti töökorraldusest ja kohalike kogukondade kaasamisest.

Avakoosoleku võõrustajana esitles Karjala Keele Kodu meeskond Vieljärvi keeleaktivistide visa töö tulemusi. Karjala keelepesa (keelekümbluse põhimõttel toimiv lasteaed) kasvandikud osalesid traditsioonilise karjala magustoidu töncöi valmistamise töötoas. Avakoosoleku kultuuriprogramm sisaldas ka karjala folk-rocki veterani Santtu Karhu etteastet.

Kohtumisel kohaliku kogukonnaga esitlesid projekti partnerid muuhulgas väiketoetuste programmi. Tänu sellele programmile võivad MTÜd, seltsingud ja ka üksiksikud taotleda toetust uute ja uuenduslike soome-ugri keelealgatuste rahastamiseks, sh sellistele, mis uurivad keele seoseid käsitöö, traditsiooniliste elatusviiside ja teadmise, kultuuripärandi ja infotehnoloogiaga.

Järgmine partnerite koosolek toimub oktoobri lõpus hõimupäevade ajal Obinitsas – soome-ugri kultuuripealinnas 2015.

Projekt “SANA 2019: kodanikuühiskonna võrgustik põlisrahvaste keelte taaselustamiseks” ühendab organisatsioone soome-ugri põlisrahvaste keelte säilimiseks ja taaselustamiseks Läänemere piirkonnas. Projekti elluviimine kattub ajaliselt ÜRO rahvusvahelise põlisrahvaste keelte aastaga 2019, millele projekt annab omapoolse sisulise panuse. SANA 2019 ühendab järgnevat seitset partnerorganisatsiooni: Assotsiatsioon “EHHO” (juhtpartner), põlisrahvaste toetuse ja rahvadiplomaatia keskus “Nuori Karjala”, Karjala Keele Kodu (Karjala Vabariik); isurite ühendus Šoikula (Leningradi oblast), MTÜ Põlisrahvaste Arengu Keskus (“URALIC”) , Seto Kultuuri Fond (Eesti) ja soome saamide organisatsioon Giellabalggis ry. Projekti rahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Allikas: www.uralic.org