Hõimurahvad Eestis ja Venemaal: pilguheit viimastele rahvaloendustele

Hiljuti on saanud teatavaks Eesti Vabariigis ja Venemaa Föderatsioonis toimunud rahvaloenduste tulemused. Mida räägivad Eesti rahvaloenduse tulemused meie  keelelise mitmekesisuse kohta võrreldes eelmise rahvaloendusega? Missuguseid järeldusi võime teha Venemaa rahvaloendusest ja kuidas on läinud sealsetel soome-ugri rahvastel? Rahvaloenduste tulemusi tutvustavad ja nende üle mõtisklevad keeleteadlane Jüri Viikberg (Eesti Keele Instituut) ja ajaloolane Jaak Prozes (Fenno-Ugria Asutus).

Venemaa Föderatsiooni statistikaamet avalikustas 2022. aasta detsembris 2020. aasta rahvaloenduse andmed, millest saame teada, et Venemaa Föderatsiooni rahvaarv on võrreldes 2010. aastaga kasvanud. Samas venelaste arv on vähenenud koguni 5,5 miljoni võrra. Kuidas aga on läinud sealsetel soome-ugri rahvastel? Soome-ugri keelte valdajaid kokku on alla 1 miljoni, soome-ugri rahvaid endid 1,6 miljonit. Ehk siis pea pooled soome-ugrilastest oma rahvuskeelt ei valda. Võrreldes 2010. aastaga on soome-ugri keelte valdajate arv vähenenud enam kui 30%. Soome-ugri keeltest osatakse kõige enam mari keelt.

Eesti Statistikaameti pressikonverentsil (15. XII 2022) avalikustati 2021. aasta rahvaloenduse tulemused. Eesti rahvastik on muutunud varasemast kirevamaks, siinsetel elanikel on registreeritud 175 sünniriiki ja 151 kodakondsust, 211 rahvust ning 243 emakeelt. Jüri Viikberg vaatleb oma ettekandes Eestis elavate hõimurahvaste statistilisi näitajaid ja tõmbab oma kommentaarides paralleele varasemate loendustega. Kõrvutusainest pakuvad ka eesti murdekeeled.

MTÜ Fenno-Ugria Asutus

Eesti Keele Instituut

TOETAJAD:

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

Eesti Kultuurkapital