Ülevaade: hõimupäeva tähistati ka väljaspool Eestit

Sel aastal pidas Budapesti Eötvös Lorándi ülikooli (ELTE) fennougristika õppetool oma asutamise 150. aastapäevale pühendatud konverentsi, kus ülikooli rektori ning Eesti ja Soome diplomaatide tervituste järel andsid õppejõud oma ettekannetes ülevaate õppetooli ja soome-ugri keelte õpetamise arenguloost ning kontaktidest Soomes, Eestis ja Venemaal. 

Järgmisel päeva õhtupoolikul toimus samas ümarlauavestlus „Võimatust ja võimalikust“, mis oli ajendatud 30 aasta möödumisest soome-ugri rahvaste kogukondliku koostöö ehk soome-ugri rahvaste maailmakongresside liikumise algusest. Sellel osalesid nimekad fennougristid Márta Csepregi, Sándor Csúcs, János Pusztay ja Enikő Szíj. Publikuks olid noored – nii ungarlased kui ka Ungaris elavad teised soome-ugri rahvad.

Vestlejad jagasid kuulajatega mälestusi maailmakongresside algusaegadest ja esimesel kongressil Sõktõvkaris 30 aastat tagasi ungarlastest, millest noored kuulajad midagi ei teadnud. Tõdeti, et soome-ugri rahvaste koostöös on alati olnud halvemaid ja paremaid aegu ja praegunegi ei saa kesta igavesti. Arutati ühtlasi seda, mida tänasel päeval igaüks soome-ugri koostöö jätkumise heaks võiks ära teha. Sündmuse ühe korraldaja Zsuzsa Salánki sõnul jäi kõlama mõte, et oluline on oodata ja loota, et need kriisiajad elatakse üle, hoida Venemaa soome-ugrilastega informaalseid sidemeid ja anda enda olemasolust märku väikesteski ringkondades. 

Sõna võttis ka juubelikonverentsi ainus väliskülaline Eva Toulouze. Elevust tekitas asjaolu, et tema oli kohalviibijatest ainuke, kel õnnestunud sel aastal Venemaa soome-ugri aladel käia. Ungarlastest polnud seda keegi teinud, samuti vaid vähesed Ungaris elavatest soome-ugri väikerahvaste esindajatest sõitsid sel suvel kodumaale.

Järgneval koosviibimisel oli fookuses udmurdi kultuur: esitleti uusi raamatuid,  maitsti perepetše,  õpiti udmurdi laule koos Ungaris elavate udmurtidega ning tunti rõõmu koosolemisest. Õppetooli koridoris on tänini eksponeeritud näitus “Soome-ugri keeled argipäeval: keelejuhid, keelekasutussituatsioonid”. Selle visuaalne materjal koosneb keeleekspeditsioonidel jäädvustatud fotomaterjalil. Fotode saatetekstidest selgub, et praeguseks on paljud soome-ugri keelekogukonnad oma keele säilimise ja kaotamise vahelisel lahkteel.

Szegedi ülikool, mis on samuti mainekas fennougristikakeskus, tähistas hõimupäeva 19. oktoobril udmurdi kunstniku Vitali Sigiljetovi koomiksinäituse avamisega. Eelnevalt kuulati aga Viini ülikooli fennougristikaprofessori Johanna Laakso veebiloengut soome-ugri keelesugulusest. Kuna Ungaris jagub kahtlejaid küllaga, keskendus Laakso oma ettekandes just sellele, miks mittekeeleteadlastel on raske seda teaduslikult tõestatud fakti tunnistada ja mida nad keelesuguluses vääriti mõistavad.

Hõimupäevi tähistas ka teisi organisatsioone. Näiteks soome-ugri rahvaid ja nende kultuure tutvustav Reguly selts korraldas 21. oktoobril Budapestis koos Ungari kunstide akadeemiaga (Magyar Művészeti Akadémia) sündmuse, kus põhirõhk oli samuti ungarlaste päritoluküsimustel. Akadeemia direktor László Csáji Koppány pidas ettekande pealkirjaga “Geneetika ja muinasajalugu? Keele- ja/või etnilise suguluse taas teravnenud  probleemid: loodusteaduslike andmete sotsiaalajaloolise tõlgendamise võimalustest ja piiridest”.  Teine, Ildikó Tamási  ettekanne andis aga ülevaate saami kunstist – folkloorist tänase disainini. Lastele oli mõeldud oma interaktiivne programm. 

Traditsiooniliselt toimusid hõimupäevade üritused Ungari keelemehe Antal Reguly majamuuseumis Zircis, milles lõid kaasa kohalik käsitööliste loomemaja, Bakonyi soomesõprade selts ja kooliõpilased. Budapesti Eötvös Lorándi ülikooli (ELTE) õppejõud Nikolett Gulyás kõneles keelegusugulusest ja keelte võrdlemisest. Järgnes luuleõhtu, kus soomesõbrad esitasid venekeelse, kuid uurali vaimuilma esindava luuletaja Jan Kunturi loomingut. Kohal oli ka tõlkija Anna Veress. Programmis oli veel soomepäraste pannkookide söömine ja filmivaatamine. Muuseumis sai tutvuda ka Reguly elu tutvustava näitusega “Regulyversum – kõik Regulyst”, mis äsja pälvis Ungaris aasta näituse tiitli suurema eelarvega näituste kategoorias.

Programmi koondab kokku Fenno-Ugria sõsarorganisatsioon Castréni selts, kes sel aastal korraldas ise Helsingis Rikhardikatu raamatukogus ka ÜRO põliskeelte kümnendi raames seminari, kus professor Riho Grünthal tutvustas uusi teadmisi soome-ugri keeltest muinasaegadel. Lisaks sai kuulata esmakülastaja muljeid augustis Viinis toimunud fennougristikakongressist, reisikirjanik ja estofiil Tapio Mäkeläinen intervjueeris Soomes ilmunud liivi antoloogia koostajat Olli Heikkoneni. Tõlkija Hannu Oittinen rääkis Võrumaast, Setomaast ja Kauksi Üllest. 

On rõõmustav, et hõimupäevi tähistati ka Helsingi uues keskraamatukogus Oodi. Seal toimus 22. oktoobril üritus “Hõimupäev tantsib ja heliseb”  (Sukukansapäivä tanssii ja soi), kus vaadati dokumentaalfilmi ungari tantsutoaliikumise ajaloost, kuulati armastatud Karjala muusiku Arto Rinne esituses laule Karjalast ning õpiti elava muusika saatel Transilvaania ungarlaste tantse. 

Soome rahvusmuuseumis 14. oktoobril toimunud seminaril tutvustati Kalevala Naiset ry eestvedamisel uuemaid uurimistulemusi raua-aegsetest käsitööoskustest. Akadeemilise suunaga Soome-Ugri Seltsis pidas Helena Ruotsala laiemale ringkonnale huvi pakkuva loengu mari külast Untšost. 

Venemaa soome-ugri rahvaid tutvustavaid sündmusi korraldab peamiselt Soome-Vene Selts, nende hõimurahvastele pühendatud festival kannab nime Sugrifest!

Mitmed ettevõtmised leidsid aset Kanavakadul seltsi uutes ruumides toimivas kultuurikeskuses Albatross. Seal eksponeeriti näiteks Eestis koostatud näitust Tatarstani udmurdi külast Varkled-Bodjast, mida oli esitlemas üks autoritest, folklorist Nikolai Anisimov. Eesti-udmurdi trio Ar-God, mille liige ka Anisimov, andis seal ka kontserdi udmurdi muusikast. 

Nooremaid fennougristikahuvilisi ühendav Sukukansojen Ystävät ry korraldas festivali raames handi õhtu. Sellel rääkis hant Vitali Sigiljetov tänapäeva hantide elust külades ja linnades, suhtumisest loodusesse ja olulistest paikadest handi kultuuris.

Samas sai teoks ka Eesti kandlemängija Eva Väljaotsa kauaoodatud ettevõtmine koos soome muusikutega: ühiselt tõlgendati kanneldel handi rahvapilli nars juh kõlamaailma. Eesti muusikud esinesid ka Tamperes, mis on kujunenud hõimupäevade oluliseks tugipunktiks Soomes.

Tamperes on Sugrifesti, mis tutvustab soome-ugri rahvaste keeli, kultuuri ning kus käiakse rahvariideid tuulutamas, peetud alates 2014 aastast. Seekord sai Tampere linna kultuuriosakonna ja Soome-Vene Selts eestvedamisel toimuval festivalil nautida ungari, saami, udmurdi, karjala, eesti ja soome kultuuri. Kuulati loenguid soome-ugrilaste pühadetraditsioonist, kõlas muusika, oli laulu ja tantsu, toimus käsitöölaat ning müüdi postkaarte ja raamatuid. Nagu ikka, tehti ka seekord kõigi osalejatega ühispilt.

Tampere Eesti Klubi eestvedaja Annela Liivati sõnul on klubi osalenud festivalil algusaastatest peale ning põhiliselt pakutakse eesti toidumaitseid. Sel korral tuldi välja suisa Sugrifesti kohvikuga.

Alates 2017. aastast rikastab Sugrifesti kultuurikava ka eesti pärimuslik rahvatants, mida sel aastal pakkus Heli Vilja juhendatav Pori–Tampere folktantsurühm Vingerpussid. Sel aastal kandsid tantsijad nii Lõuna-Eesti, Kihnu kui ka teiste Eesti saarte rahvariideid. Vingerpussid esitasid tantsukava ja tantsutasid kohalolijaid. Õhtu lõpetas ka Tamperre jõudnud udmurdi-eesti trio Ar-god.

Festival Soome-Ugri Transiit toimus 6.–8. oktoobrini ning algas Mari noorsooteatris piduliku kontsertiga, millest võtsid osa Morko rajooni S. Tšavaini nimeline rahvateater ja Komi vabariigist Pomozdino külast kohale sõitnud folklooriansambel Radlun. Päev hiljem viibisid külalised Kuženeri rajoonis, kus nad kohtusid Eestiski tuntud mari ansambliga Murseskem ja ansambli kunstilise juhi Jevgeni Kamenšikoviga.  

S. Tšavaini nimeline rahvusraamatukogu pakkus hõimupäeva puhul võimalust tutvuda eesti muinasjuttudega. 18. oktoobril aga korraldasid vabariiklik mari kultuurikeskus ja mari keele-, kirjanduse ja ajaloo instituut soome-ugri teemalise veebiviktoriini.

Mari riikliku ülikooli raamatukogus toimunud soome-ugri luuleõhtul esitasid mari keelde tõlgitud soome-ugri rahvaste luulet tuntud mari poeedid Albertina Ivanova, Gennadi Sabantsev ja Zoja Dudina. Elvira Petrova ja Gennadi Grigorjev esitasid aga ersa- ja soomekeelseid laule.

Mari keele-, kirjanduse- ja ajaloo instituudis esitleti antoloogiat “Venemaa rahvaste tänapäevane kirjandus. Publitsistika”. Samas toimus kirjanduslik ümarlaud, millest võttis osa komi kirjanik Aleksei Popov aka Viser Ölj.

13.–15. oktoobrini toimus Soome-Ugri Transiit Udmurdimaal. Programmist võtsid osa Mari vabariigi Kuženeri rajooni kultuurikeskuse kollektiiv Voštontšõš, Udmurdi riiklik folklooriteater Aikai ja folklooriansambel Zarni Šep Udmurdi vabariigi Malopurginski rajoonist. Vabariiklikus rahvaloomingu majas avati 13. oktoobril fotonäitus erinevatest teatrietendustest ja näidati Sõktõvkaris asuva soome-ugri kultuurikeskuse poolt valmistatud filme. Mari ansambel Voštontšõš kohtus aga Iževski mari seltsiga ja udmurdi mari ansambli Šotšmo Vož liikmetega.

Koos tantsiti tuntud maride rahvatantsu Kandara, samuti vahetati kogemusi. 14. oktoobri hommikul kuulasid mari külalised udmurdi näitleja Olga Aleksandrova loengut soome-ugri väljenduskultuuri sakraalsusest ja vaadati tema monoetendust “Kolm pulmalaulu”. Õhtu kulmineerus Soome-Ugri Transiidi peakontserdiga rahvaloomingu maja kontserdisaalis. Seal loeti ette Venemaa Föderatsiooni soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni presidendi Pjotr Tultajevi tervitus. 

Kontserdil esitas Zarni Šep teatraliseeritud ülevaate udmurdi pulmakommetest,  marid aga muusikalise etenduse muinasjutu “Luik Jüktaltše tütar” põhjal. Ilusaks kulminatsiooniks oli Aikai esinemine, keda võib tõesti  lugeda Udmurdimaa visiitkaardiks.

Hõimupäevade raames toimus Udmurdimaal regioonidevaheline soome-ugri rahvaste festival Palezjan. Alates 2010. aastast toimub festival oktoobrikuu kolmandal nädalal. Sedapuhku oli festival pühendatud noortekultuurile. 18. oktoobril Iževski rahvaste sõpruse majas tutvustasid udmurdi üliõpilaste ansambel Tšiptširgan ja mari noorte kollektiiv Šotšmo Vož oma rahvaste traditsioonilisi mänge ja tantse. Näiteks said külalised teada, et idamaride tantsu Kandõra (Nöörike) kohta võib lugeda Guinessi raamatust. Sinna on kirjutatud, et 2013. aastal Baškortostanis Kaltasa külas püstitati tantsijate rivi pikkuse maailmarekord – 2300 meetrit.

20. oktoobril aga toimus suur kontsert, kus esinesid udmurdi folkmuusikat ja elektroonilist muusikat sünteseeriv ansambel post-dukes, lauljanna Katerina Kenjali ja permikomide ansambel Turigum.

Karjala rahvusteatris toimus festivali Soome-Ugri Transiit  raames 16. oktoobril kontsert, mille kandvaks ideeks olid Kalevala eepose peategelaste Väinamöise, Ilmarise, Louhi ja Aino lood, mida esitasid erinevate teatrite näitlejad.   

Karjala rahvateater Čičiliušku aga esitas teatraliseeritud fragmente Kalevala runodest, loominguline stuudio Ilmpulss aga lavastuse “Kivist raamatu leheküljed” mis on valminud Belomorskis leitud kaljujooniste põhjal kirjutatud jutustuse alusel ja räägib kiviaja inimeste elust Karjalas. Eriliselt rõõmustas kohaletulnuid aga Mordva vabariigi etnoteater Varma, kes tutvustas rahvuslikku moodi, milles vana ja traditsiooniline oli ühendatud kaasaegsega. Lisaks laulsid näitlejad rahvuslikke laule. Ajastule omaselt lõppes üritus lauluga „Rossija“, mille esitasid poistekoor Pellervo ja stuudio Solo.

Hantõ-Mansiiski 2. keskkoolis viidi hõimupäevade puhul läbi tund „Soome-ugri keelepuu“. Hantõ-Mansiiski keskraamatukogu koduloo osakonna raamatukoguhoidja Nadežda Postikova rääkis soome-ugri rahvastest, nende rahvaste kultuuride sarnasusest ja erinevaustest. Õpilased said teada, et praeguste soome-ugri rahvaste esivanematel oli ühine algkeel. Aja jooksul aga soome-ugrilased jagunesid erinevatesse keelegruppidesse ja moodustusid eraldi elavad soome-ugri rahvad oma keele ja kultuuriga. Lapsed omakorda aga jutustasid, milliste rahvaste hulka nad ise kuuluvad ja arutasid, miks on vaja rohkem kaitsta ja tunda oma emakeelt. Lõpetuseks kaunistasid õpilased keelepuu soome-ugri rahvaste lippudega.

Laste rahvuskultuuri hariduskeskuse pedagoogid aga külastasid Hantõ-Mansiiski keskkoole. Kooliõpilastele korraldati reise soome-ugri maailma, tutvustati erinevaid soome-ugri rahvaid ja nende traditsioone. Samuti tutvustati nende rahvaste mänge ja mänguasju, lahendati mõistatusi. Keskuses aga korraldati soome-ugri rahvaste mängudele ja mõistatustele pühendatud nädal

Komi vabariiklik hariduskeskus korraldas hõimupäevade puhul avatud loengu “Soome-ugri rahvaste kirjakeelte päritolu ja formeerumine”. Toimus ka soome-ugri kirjanike ja luuletajate loomingu suur ettelugemine. Terve oktoobrikuu oli samas avatud ka soome-ugri rahvastele pühendatud raamatunäitus.

Keskne hõimupäeva korraldaja oli S. Maršaki nimeline lasteraamatukogu. Avatud oli raamatunäitus “Soome-ugri mosaiik”, näidati soome-ugri kultuurikeskuses loodud filmi “Esivanemate pärand”. Toimusid õpitoad “Soome-ugri rahvaste nukud” ja “Kust sa, pirukas, tuled”. Mängiti soome-ugri lauamänge “Tšinki, kikolj, perepetšid” ning õpilastele anti teadmiste tund “Etnograafia”.

Festival Soome-Ugri Transiit lõpetamine toimus aga Permi krai Permi-Komi autonoomse ringkonna pealinnas Kudõmkaris. Udmurdi vabariigist sõitis festivalile Možga linna udmurtide folklooriansambel Butmar.  Koos permikomi ansambliga Vežalun andsid nad Kudõmkari kultuurikeskuse suurel laval kontserdi. Kontserdil esitasid mõlemad ansamblid lavastatud programmi, udmurdid näitasid, kuidas saadeti nekruteid sõjaväkke, permikomid tutvustasid viljalõikuse traditsiooni. Kontserdi lõpus esinesid permikomi folkloristid Nadežda Musatova ja Darja Kalina. 

Järgmisel päeval pidas külalistele loengu Tatjana Tihonets, kes arutles rahvusteatri edasiste arenguteede üle. Udmurdi külalised külastasid M. Gorki nimelises Permi-Komi rahvuslikku draamateatrit, kus vaadati erinevaid etendusi ja tehti väljasõit Parmailovo külla Jegor Utrobini valmistatud puuskulptuuride parki. Seal esines külalistele kohalik ansambel Vizõv Šor, kes korraldas ka teatraliseeritud ekskursiooni. Viimasel festivalipäeval avati fotonäitus, mis oli pühendatud soome-ugri rahvaste rahvateatritele.

https://perm.bezformata.com/listnews/vistavka-imre-kalman/110681479/

Permi linna M. Gorki nimelises keskraamatukogus avati soome-ugri rahvaste keeltele pühendatud raamatunäitus. Näitusel oli väljas sõnaraamatud, õpikud, samuti eesti-, soome-, ja ungari keele vestmikud. Viimastel aastatel on noorte seas eriti populaarseks muutunud soome keele õppimine. Raamatukogus on terve seeria Soomet tutvustavat ingliskeelseid raamatuid, mis on Soome suursaatkonna kingitus. Raamatukogu kodulehele olid lisatud soome-ugri keeli õppida võimaldavad õppevideod.

Sama raamatukogu muusikaosakonnas aga oli avatud ungari helilooja Imre Kálmáni (1882–1953) elulugu ja loomingut tutvustav näitus. Näiteks võis külastaja lisaks üldtuntule teada saada, et Kálmánil oli neljasajast lipsust ja taskurätikust koosnev kollektsioon ja ta teadis täpselt, kust ja kuidas ta nad saanud oli. Või et tema abikaasa oli Permist pärit näitleja Vera Makinskaja.

Permi linna rahvaloomingu majas avati Anastasia Horoševa näitus “Baba jur”, mis tutvustas permikomi naiste peakatteid. Edasi juhatati külastajad erinevate käsitöömeistrite juurde, kes õpetasid tikkimist ja kasetohust suveniiride valmistamist. Ürituse kulminatsiooniks oli permikomide kuulsa ansambli Šondiban esinemine, kes laulis nii permikomi kui ka vene keeles. Lisaks esines ka Permi krai Kujedino rajooni udmurtide folklooriansambel Tjuragai. Päev lõppes rahvuslike mängudega, millest artistide kõrval võtsid osa ka külalised.