Ülevaade: Riias toimus üheksandat korda soome-ugri päev

“Sügis on aeg, mil tunneme rõõmu tehtu ja loodusandide üle, meenutame esivanemaid ja nende pärandit – elulaadi, keelt, kultuuri. Muinasajal asustasid suure osa tänapäeva Läti territooriumist soome-ugri keeleperekonda kuuluv rikkaliku kultuuriga rahvas liivlased. Seetõttu on ka meie tegevuses oluline liivi ning soome-ugri komponendi teadvustamine lätluses, samuti sarnasuste ja eripärade leidmine soome-ugri rahvaste kultuurides,” andis sündmuse peakorraldaja, Riia Läti Seltsi folkloorinõukogu juht Margita Poriete sündmusest ülevaate. Poriete on olnud soome-ugri päeva eestvedajaks algusest saati. 

Seekord kogunesid kodanikuühiskonna esindajad, teadlased ja teised huvilised Riia Läti Seltsi uhke hoone väiksesse saali, et rääkida oma tegevustest liivlaste ning teiste soome-ugri rahvaste kultuuride uurimisel ja elushoidmisel. Tervitussõnad lausus seltsi esimees Guntis Gailītis, laulis Riia liivi ansambel Līvlist. Traditsiooniliselt järgnesid omariiklusega soome-ugri rahvaste saatkonnatöötajate sõnavõtud. Soome vabariigi suursaadik Lätis Anne Kristiina Saloranta ja Ungari suursaatkonna välismajanduse atašee Ágoston Sarlós osalesid soome-ugri päeva esmakordselt. Eestit esindas juba varasematelgi kordadel kohal viibinud suursaatkonna asejuht Karmen Laus. Ágoston Sarlós tutvustas avasõnade järel ka Ungaris äsja avaldatud raamatut liivlastest, mille on koostanud nimekas fennougrist János Pusztay.

Seejärel said sõna ühiskondlikud organisatsioonid. Eesti Vähemusrahvuste Ühenduse juhatuse liige, lätlane Juris Žīgurs, kelle algatusel üldse Lätis soome-ugri rahvaid laiemalt tutvustatakse, meenutas soome-ugri päeva algusaegu ja neid, kes sellesse ettevõtmisse järjepidevalt on panustanud. Liivi Liidu (Līvõd Īt ) juht Ieva Ernštreite andis ülevaate 6. augustil Mazirbes tähistatud liivi rahvuspühast ning avaldas lootust, et tuleval aastal, mil Liivi liidu asutamisest möödub 100 aastat, saab peoprogramm veelgi suurjoonelisem ning et kohale võiks tulla ka rohkem hõimurahvaste esinejaid.

Fenno-Ugria tegevjuht Viia-Kadi Raudalainen kirjeldas oma ülevaates muuhulgas seda, kuidas Venemaa sõjategevus Ukrainas on toonud organisatsiooni tegemistesse palju ebamäärasust ja kontaktide katkemist. Raudalainen rõhutas teavitustöö üha kasvavat rolli, kuid kinnitas, et asutus jätkab kindlasti ka populaarsust kogunud traditsiooniliste kultuurisündmuste korraldamist. Nii hõimupäevadel kui ka festivali Tallinn Music Weeki raames toimuval Fenno-Ugria õhtul on oluline koht liivlastel. Liivi keelt tutvustatakse lähiaastatel ka ÜRO põliskeelte kümnendi raames toimuvatel sündmustel.

Soome-ugri päeva seminaril kõneldi ka liivi teemadega tegelevate mäluasutuste – Turaida muuseum-kaitseala, Staicele liivi muuseumi Pivālind – ettevõtmistest, samuti heideti pilk Riia Läti Seltsi rahvusliku identiteedi komisjoni tööle.

Rahvuspüha eel Liivi rannas korraldatavast rahvusvahelisest kunstilaagrist “Līvzeme” kõneles Ungari aukonsul Lätis Ariana Župika, kes on aastaid sellele ettevõtmisele kaasa aidanud ja laagris valminud töödest mitmeid näitusi korraldanud.

Päeva programmi mahtus ka mängulisi tegevusi, üks neist oli mesindusalase sõnaloendi koostamine soome-ugri keeltes. Lõpuks vaadati skulptor Ęirts Burvjase skulptuuridest kõnelevat lühifilmi. Eestist saabunud külalistele vahendas lätikeelseid ettekandeid Riia eesti kooli pedagoog Aiva Plauča. Eestlaste juttu tõlkis läti keelde Leanne Barbo.

Pärstlõunal toimus seltsimaja siseõuel meeleolukas lõikuspidu, mille peateema oli mesi. Magusama fookuse andis sündmusele linnamesindusprojekt, mille raames on seltsimaja katusele paigutatud mesitarud. Ühiselt prooviti tarudest kogutud mett ja joodi taimeteed. Sai tutvuda ka seltsi folkloorikomisjoni loomingulistes töötubades valminud tööde väljapanekuga. Seekord olid eksponeeritud looduslikest materjalidest valmistatud heinanukud ja tavandimaskid.  

Folkloorikontserdil astus lõikuspeo programmiga üles Riia liivi lauluansambel Līvlist. Läti vana kandlemeistri Jānis Eduards Kraukstsi ehitatud suuremõõtmelise kandle koopiale loodud teoseid mängisid autor Zane Sniķere ja Malvīne Mantiniece. Kandlemeistrist ja tema pillikogujast pojast ning kandle saamisloost andis põhjaliku ülevaate õhtu juht, folklooritegelane Ernests Spīčs.

Seejärel jõudis järg Eestist saabunud külaliste kätte. Rahvamuusik Leanne Barbo mängis mõned eesti kandle- ja torupillilood. Koos mokša Anna Ventšakovaga tulid esitusele kahehäälsed rahvalaulud Mordvamaalt. Tartu udmurtide ansambli esindus koosseisus Inga Ingnatieva, Irina Rešetnikova ja lõõtsamängija Dmitri Denisov oli oma seekordsesse repertuaari valinud praegustele meeleoludele vastavalt pigem lüürilised ja nukrad duetid, mida naised ka hingestatult esitasid.  

Folklooriõhtu lõpetuseks tuli tantsupõrandale aga folkloorisõprade rühm Skandinieki Viljandi kultuuriakadeemias õppinud pärimusmuusiku Julgī Stalte eestvedamisel ning Riia Läti Seltsi tantsuansambli Rīgas Danči rahvas, et ühiselt tantsida ja laulumänge mängida.

Lätis korraldatakse soome-ugri päeva alates 2014. aastast, programmi panevad kokku Riia Läti Selts, Fenno-Ugria Asutus, Liivi liit ning Eesti, Soome ja Ungari suursaatkonnad. Kui esimene päev toimub Riias, siis järgneval päeval on seminar ja kontsert toimunud mõnes liivi kultuuri uurivates muuseumides – Turaidas, Cēsises, Ventspilsis – , kuid ka Liivi rannas ja Staiceles. Viimastel aastatel on koroonaviiruse tõttu programmi maht küll kahanenud, kuid traditsioonist pole loobutud.