đ„ Kuula ja loe sĂ”nu: Saamid valisid oma rahvushĂŒmniks joiu
Maailmas ĂŒhe enim tuntud saami Nils-Aslak ValkeapÀÀ joig on autorilooming. Teose uue staatusega kanduvad autoriĂ”igused looja jĂ€reltulijatelt ĂŒle saami rahvale, keda esindab Saamelaisneuvosto.
“Linnutee tuuled” (1977)
Augusti algul tĂ€histasid saamid oma rahvuslipu 36. aastapĂ€eva. Samal ajal Rootsis JĂ€llivaaras kogunenud saamide 22. konverentsil hÀÀletati saami rahvushĂŒmniks Nils-Aslak ValkeapÀÀ loodud SĂĄmi Eatnan Duoddariid. Joiu sĂ”nad on kirjutatud pĂ”hjasaami keeles, kuid neid on tĂ”lgitud muuhulgas ka lulesaami, koltasaami ja kildinisaami keelde.
Nils-Aslak ValkeapÀÀ
SĂĄmi eatnan duoddariid, dĂĄid sĂĄmi mĂĄnĂĄid ruovttu galbma geaÄge guorba guovlu sĂĄmi mĂĄnĂĄid ruoktu Beaivi ĂhÄi gollerisku, almmi allodagas coahkkĂĄ vĂĄibmu Eanan eatni, eallin eatnun ĆĄoavvĂĄ MĂĄnu silbbat ĆĄelggonasat, jietnja meara mĂĄrra, guovssahasat nĂĄsteboagĂĄn, lottit rĂĄidarasas vuoi dĂĄid Davvi duovdagiid dĂĄn viiddis almmi ravdda garra dĂĄlkkit juoiggadallet, mĂĄnĂĄ vuohttunluÄiid vuoi dĂĄid fĂĄvrrus eatnamiid vuoi jĂĄvrriid Äuovgi Äalmmiid liegga litna eatni salla, gievvudeaddji gietkka Biegga buktĂĄ Biegga doalvu duottar dat lea duottar duoddar duohken duoddar askkis sĂĄmi mĂĄnĂĄid dorvu SĂĄmi eatnan duoddariid dĂĄid sĂĄmi mĂĄnĂĄid ruovttu ĆĄearrĂĄt gearrĂĄ ĆĄealggĂĄhallĂĄ, sĂĄmi mĂĄnĂĄid ruoktu
Wide open tundra of Samiland Poem By Nils Aslak ValkeapÀÀ Samiland's wide expanses home to Sami children cold barren rocky realm home of Sami children Sun Father's golden jewel high in the heaven Mother earth's heart beats life rushes like a river Moon's silver glimmer ice ocean's roar northern lights starry belt birds in the milky way O, these northern pastures the wide open horizon storm and furious weathers yoik the children's lullaby O, these beautiful meadows the lakes' shimmering eyes mother's soft warm lap unrestrained cradle The wind brings, takes away the tundra stays the same behind tundra in tundra's lap the Sami children's haven Samiland's wide expanses home of Sami children shimmers glitters twinkles home of Sami children
Nils-Aslak ValkeapÀÀ (1943â2001) oli mitmekĂŒlgne kunstnik, kes sai tuntuks nii oma proosa, luule kui ka joigudega; ta esines filmides ja televisioonis ning tegeles maalimisega. Joigudega kĂ€is ta esinemas paljudes maades ning temast sai ĂŒks tuntumaid saame maailmas. Ta tegi kaasa ka Lennart Meri 1977. aastal valminud soome-ugri rahvaid kĂ€sitlevas dokumentaalfilmis “Linnutee tuuled”.
HĂŒmniks valitud joig on autorilooming. Nii kĂ”lavad teose viis ja sĂ”nad kĂ”ige mĂ”jusamalt just autori enda esituses:
ValkeapÀÀ sĂŒndis pĂ”hjapĂ”drakasvatajate peres ning Ă”ppis Ă”petajaks, kuid ei asunud kunagi sel erialal tööle. Sarnaselt paljude teiste saamidega, kes pidid hariduse omandamiseks kodust kaugele sĂ”itma, valis ta eriala, mis annaks vĂ”imalikult mitmekĂŒlgse hariduse, sealhulgas teadmised eri kunstivormide ja muusika alal.
1991. aastal pĂ€lvis ta PĂ”hjamaade NĂ”ukogu kirjandusauhinna luuleraamatuga Beaivi, ĂĄhÄĂĄĆŸan (PĂ€ev, minu isa), mida on kutsutud ka saami rahvuseeposeks.
ValkeapÀÀ on pĂ€lvinud hulga teisi auhindu oma kirjatööde ja saami kultuuri edendamise eest. Ta oli nii Oulu kui ka Lapi ĂŒlikooli audoktor. 1995. aastal omistas president Lennart Meri talle ValgetĂ€he V klassi teenetemĂ€rgi.
2004. aastal toimunud kÔigi aegade suuremate soomlaste valimisel hÀÀletas rahvas Nils-Aslak ValkeapÀÀ 65. kohale.
Saami traditsiooniline laululiik
Joig (saami keeles juoigos) on saamide traditsiooniline laululiik.
Saamide seas laialt tuntud joiud ĂŒhendavad inimesi ja neid on lĂ€bi aegade sagedasti kasutatud nii saamikeelsetel koosolekutel, koolides, lasteaedades kui ka rahvakogunemistel.
Joiu rahvushĂŒmniks muutmise staatusega kanduvad teose autoriĂ”igused ValkeapÀÀ jĂ€reltulijatelt ĂŒle Saamelaisneuvostole ehk saami nĂ”ukogule, kes on saami rahva nimel nĂŒĂŒdsest Ă”iguste omanik. SeelĂ€bi on saami nĂ”ukogul vĂ”imalik teost kaitsta sobimatu vĂ”i omavolilise kasutuse eest.
Eelmine rahvuslaul aastast 1986
Uue rahvushĂŒmni teema tuli saamide töölauale 2007. aastal Norras Trondheimis toimunud rahvuskongressil. Töö saami rahvussĂŒmbolite nĂ”ukogu koostatud hĂŒmni-teemalise ettekande kallal kestis kaks aastat.
Seni oli saami rahvuslaulu kohta tĂ€itnud pĂ”hjasaamikeelne SĂĄmi soga lĂĄvlla (ee saami rahva laul), laulu staatuse kinnitas 1986. aastal Rootsis Ă res toimunud 13 kongress. Laulu sĂ”nad kirjutas Isak Saba ja viisistas norralane Arne SĂžrlie. Soomekeelse teksti kirjutas tollasele hĂŒmnile Otto Manninen.
Kaukaa alta seitsentÀhden Lapin kulma kuumottavi aava Turjan tunturisto jÀrvi jÀrven tuolla puolen, valtahiset harjat, huiput kohoo kohti ilman kantta, joet joikaa, korvet kaikaa, niemet pystyt, rautarinnat, työntyy tyrskymerta pÀin. Tuimat tÀÀl' on talven viimat, tuulet, tuiskut mÀÀrÀttömÀt, Saamen suku sieluin, mielin silti rakastavi maitaan; kulkijalle kuudan hohtaa, roihuavat pohjanpalot, poro pÀrskyy koivikossa, melu tÀyttÀÀ jÀrvet, jÀngÀt pulkankolke talvitiet. Taas kun kesÀpÀivÀn kehrÀ kultaa metsÀt, meret, rannat, kalamiehet meren, jÀrven kultakimalteessa keinuu, kultasotkat soutaa, soiluu hopeoina Lapin virrat, vÀlkkyy airo, vilkkuu sauvoin, miehet laskee lauleskellen kosket, könkÀÀt, suvannot. Sortumatta Saamen heimo kestÀnyt on vainolaisten tapporetket, kirokaupat, viekkaat vÀÀrÀn veron viejÀt. Terve, sitkeÀ sa heimo, Terve, rakas rauhan juuri, veljesriidan raastamaton, veljesveren vuotamaton Saamen heimo hiljainen! Saivat esi-isÀt ammoin voiton vÀÀrintekijöistÀ. Veljet, mekin torjukaamme sitkeÀsti sortajamme! Suku vankka PÀivÀn poikain, ei sua voita vainolainen, kultakieltÀs jos vain vaalit, taattojen jos neuvot muistat Saamien on Saamen maa!
tÀpsemalt
- Soome-ugri rahvad: Saamid
- 6. veebruar â saamide rahvusliku ĂŒhinemise aastapĂ€ev
- Veneetsia biennaalil avati esmakordselt saami paviljon
- Kildini saamikeelne rÀpp valiti Rootsis saami raadio aasta lauluks
- Soome rahvusmuuseum tagastab saamidele 2200 eksponaati
- Nils-Aslak ValkeapÀÀn joiku on valittu saamelaisten kansallisjoiuksi â kuuntele kappale edesmenneen taiteilijan itsensĂ€ esittĂ€mĂ€nĂ€ (YLE)
- Laulikute soost ehk saamide rahvalaulutraditsioon tÀnapÀeval (Helen KÔmmus)
