30.7.–3.8 2017 kammerkoor Collegium Musicale kontserdituur Karjalas
Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks kingib Fenno-Ugria projekti “Unustatud rahvaste radadel”. Kammerkoor Collegium Musicale teeb aastatel 2017–2018 kolm kontserdireisi läänemeresoome aladele Soomes, Venemaal ja Lätis, kus esitatakse Veljo Tormise kooritsüklit „Unustatud rahvad“. Kaasatakse ka kohalikke ansambleid ja laulikuid. Reise ja kohtumisi sugulasrahvastega salvestab ERRi muusikasaate “MI” võttegrupp.
Esimene reis:
“Karjala radadel”
Dirigendid Enrik Üksvärav ja Miina Pärn
Kaastegevad folklooriansamblid Tuomi, Kalevala ja Kataja
Kontserdid:
30.07 klo 17.00 Joensuu Pakkahuone
31.07 klo 12.00 Kuhmo-talo Juttu-kahvila
31.07 klo 19.00 Jyskyjärve kultuurimaja
1.07 klo 12.30 Haikola näituse- ja kontserdimaja
1.07. klo 18.00 Kalevala kultuurimaja
2.07 klo 15.00 Vuokkiniemi külakeskus
Koor läheb Ida-Soome Valge mere kaudu Karjalasse ning lõppsiht on soome-ugri kultuuripealinn 2017 Vuokkiniemi, kus antakse kontsert 2. augustil peapidustuste avaõhtul.
Kõigepealt esinetakse Joensuu Pakkahuonees ja Kuhmo-talos Soomes, seejärel siirdutakse Karjala vabariiki Venemaal. Seal liigutakse ringi nn runokülades, kust on 19. sajandi alguses kogutud suur osa Soome rahvuseepose ”Kalevala” runodest. Neist üks kuulsamaid ongi 2017. aastal soome-ugri kultuuripealinna tiitlit kandev Vuokkiniemi küla. Collegium Musicale alustab oma kontserdiga 2.08 seal kultuuripealinna põhisündmuse, Ilja pruaznieka tähistamist. Kontsertidel löövad kaasa kohalikud rahvalauluansamblid Tuomi, Kalevala ja Kataja.
Joensuu raamatukogus on avatud ERMi näitus „Soome-ugri ja samojeedi rahvad“ 14.–29.07.
Projekt on mõeldud kingitusena meie väiksematele lähisugulasrahvastele, väljendamaks, et nad ei ole unustatud ega üksi. Veljo Tormise koorilooming on sillutanud teed Eesti taasiseseisvumiseks ja on meie kestmise üks alustalasid. Oluline on seda meeles pidada ja toetada väiksemaid hõimurahvaid oma kultuuride elushoidmisel.
Projekti alustala on Veljo Tormise (1930–2017) kuueosaline kooritsükkel „Unustatud rahvad“, mille moodustavad „Liivlaste pärandus“ , „Vadja pulmalaulud“ , „Isuri eepos“, „Ingerimaa õhtud“ „Vepsa rajad“ ja „Karjala saatus“. Sari valmis aastatel 1970–1989. Kavandatud kolmel kontserdiretkel läänemeresoome rahvaste asualadele tuleb esitamisele läbilõige kõikidest osadest kui ka osasid tervikuna.
Kõik „Unustatud rahvaste“ tsüklid lõppevad nende kuue rahva mõttelise kadumise ja lahustumisega teiste kultuuride sekka. Viimane osa „Karjala saatuses“ on Hällilaul, mis helilooja sõnutsi justkui hällitab seda rahvast igaviku poole. Praeguseks on surnud kõik rahvalaulikud, kelle lauldud laule Tormis oma teostes kasutas. Paljud neist läänemeresoome rahvastest on hääbumise äärel ja on keeli, mida kõnele veel vaid mõni üksik inimene. Kuid Veljo Tormise looming annab kõigile neile uue elu muusikas ega lase neid unustada.
Teine teekond:
Leningradi oblast ja Aunuse-Karjala
2018. aasta suvereisil käiakse vadjalaste, ingerisoomlaste, isurite, lüüdi- ja aunusekarjalaste ning vepslaste juures.
Laugasuu – Viistina – Skuoritsa – Gattšina – Vana-Laadoga – Šoutjärvi – Petroskoi – Prääsa – Vieljärvi – Sortavala – Viiburi
Kolmas teekond :
Liivi alad
Kas 2017. või 2018. aasta novembrikuus liivi lipu päeva ajal külastatakse nii salatsi-, koiva-, väina kui ka kuramaa liivlaste põliseid asualasid. Kontserdireis korraldatakse juba traditsiooniks muutunud Läti soome-ugri festivali raames.
Staicele – Toreida – Võnnu – Riia – Ventspils – Dundaga – Pisa – Mazirbe – Kuolka