Varesepäev

Varesepäev on handi ja mansi rahvakalendris kevade saabumise püha, mida on tähistatud vareste saabumise puhul. Mansi keeles kõlab tähtpäeva nimetus Urin Ekva Hotal ja handi keeles Vurnga Khatl.

Hallvares on üks esimesi linde, kes aprillis Lääne-Siberisse saabus. See on aeg, mil hantide ja manside jaoks saab talv läbi ning algab suveootus. Vareste tulek sümboliseerib aastaaegade vahetust ja nende lindude saabumine tähendab uusi sõnumeid ja lapsi.

Tähtpäeva tähistamisega kaasnes varese ravimise tseremoonia. Rituaalist võtsid osa peamiselt naised ja lapsed ning ettevalmistusi asuti tegema juba varakult. Igas majas küpsetati midagi, keedeti putru ja lõiguti mitmevärvilisi riideribasid, mille otsa seoti hõbemündid. Tehti ka niinimetatud pardipesasid, kuhu koguti mune ja maiustusi ning mille äärel paluti lastele head tervist ja tulevikku. Lauldi ja räägiti ka rahvajutte, milles vares oli keskne tegelane.

Varasematel aegadel peeti tähtpäeva vastavalt lindude ilmumisele ning kindlat kuupäeva selle tähistamiseks polnudki. Kristliku traditsiooni mõjul hakati varesepäeva seostama paastumaarjapäevaga ning alates 2011. aastast on Hantõ-Mansiiski autonoomses ringkonnas – Ugras – kombeks varesepäeva tähistada aprillikuu teisel laupäeval.