Prozese ülevaade: sõda Ukrainas ja soome-ugri rahvad

Praegusel äreval ajal päritakse ka Fenno-Ugria töötajatelt, kuidas soome-ugri rahvaste seas suhtutakse sõjasündmustesse Ukrainas, kas siis organisatsiooni või üksikisiku tasandil. Peab tunnistama, et sellele ei olegi nii lihtne vastata, sest naaberriigis valitsev tsensuur ja hirmuõhkkond on teinud oma töö ja enamik inimestest on lihtsalt vait. Teisitimõtlemise karistamine, vaba sõna ja meeleavalduste piiramine on viimase kümne aasta jooksul tekitanud frustratsiooni, mis niigi on kogu aeg olemas olnud, sest mälestused isegi aastakümnete tagustest repressioonidest pole kuhugi kadunud.

Kuna see on üldteada, tuleb sõnumeid lugeda ridade vahelt, ridade kõrvalt ja kuulda hüüet vaikusest. Nii on näha, et paljude soome-ugri kodanikuaktivistide VKontakte ja Facebooki lehekülgedele on ilmunud rahutuvikesed, kaitsva jumalaema ikoonid, valged rahulikud maastikud, mõnikord ka mõistujutud. Neist märkidest võib aimata, et postitajad on oma vaimus hoopis mujal kui sõjarditega soos Ukraina verd valamas. Kuid on ka neid soome-ugri rahvusliikumiste eestvedajaid, kes on andnud oma toetusallkirja Venemaa Föderatsiooni presidendi sõjategevusele.

Ka soome-ugri rahvaste organisatsioonide seas on näha erinevat suhtumist: suurem osa neist ei ole üldse oma seisukohta väljendanud, viidates sellele, et nad on Venemaa Föderatsiooni riigiorganite soovitusel apoliitilised ja seega ei saa nad vastavalt organisatsiooni põhikirjale oma arvamust avaldada. 

Samas leidub ka organisatsioone, kes on küll korduvalt väitnud, et soome-ugri rahvad ei tohiks poliitikaga – eriti riigipoliitikaga – üldse tegeleda, kuid on nüüd asunud Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni Ukrainas toetama. Näiteks Venemaa soome-ugri rahvaste assotsiatsioon (AFUN) kirjutab 2. märtsil koostatud toetusavalduses nii: „Väljendades solidaarsust Donetski ja Luganski rahvavabariikidega, märgime, et kaasaegses ühiskonnas on täiesti lubamatu natsliku ideoloogia taassünd, samuti diskrimineerimine sõltumata keelelisest, rahvuslikust või religioossest kuuluvusest“. Assotsiatsioon kirjutas avaldusele alla koos Venemaa Föderatsiooni suuremate rahvuskultuuride autonoomiatega, kelle seas on ka Venemaa Föderatsiooni ukrainlaste föderaalne autonoomia. 

Sellele avalduse eeskujul on ka teistes Venemaa Föderatsiooni regioonides hakatud samal moel toimima. Näiteks Komi Vabariigis on vastavale avaldusele alla kirjutanud peaaegu kõik Komi Vabariigis tegusevad rahvuslikud organisatsioonid ja autonoomiad: komide keskorganisatsioon Komi Voitõr, ižmakomide rahvuslik liikumine Izvatas, permikomide kultuurautonoomia ja ungarlaste kultuurautonoomia. 5. märtsil avaldatud pöördumises öeldakse: “Toetades föderaalsete kultuurautonoomiate ja kodanikuinstitutsioonide avalikku avaldust, väljendame täielikku nõusolekut Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini otsusega erioperatsiooni läbiviimisest, et kaitsta Donetski ja Luganski rahvavabariikide elanikke, vene elanikkonda ja meie paljurahvuselise riigi piire. Meile õpetati lapsepõlves, et maailmas on rahu, armastus, headus ja õiglus. Donetski ja Luganski rahvavabariikide elanikud elasid kaheksa aastat mürsutule all, neid diskrimineeriti ka püüdluste eest rääkida emakeeles. Kannatajateks olid kümned tuhanded inimesed. Hukkunud lastele on Donetskis loodud Inglite allee“. Olgu märgitud, et Komi Vabariigi ukrainlaste kultuurautonoomia ei kirjutanud sellele avaldusele alla.

Samalaadseid pöördumisi on teinud teisedki suuremad ühendused, kuhu kuuluvad ka soome-ugri rahvad. Näiteks Venemaa Föderatsiooni väikesearvuliste põlisrahvaste assotsiatsioon, mille liikmeteks on alla 50 000 arvukusega soome-ugri rahvad, väljendub oma toetuskirjas Vladimir Putinile järgmiselt: “Assotsiatsioon toetab Teie püüdlusi ja vastuvõetud otsust Donetski ja Luganski rahvavabariikide elanike huvide ja õiguste kaitse kaitseks, samuti paljurahvuselise Venemaa julgeoleku tagamiseks. Meie, 40 põlisrahva esindajad, väljendame lootust vastastikusele teineteisemõistmisele rahu ja üksmeele tagamisel.”

Aga on ka teistsuguseid mõtteavaldusi, mida väljendavadneed organisatsioonid ja julged inimesed, kes on asunud sõja vastu protestima. Näiteks komide organisatsioon Dorjam Asnõmös (Kaitseme Iseend, Защитим себя | Доръям асьнымӧс) kirjutas VKontakte postituses (alloleval fotol) pealkirjaga “Meie omaks saavad vaid meie laste hauad” järgmist: “Riigis on sõjahüsteeria ja hurraa-patriotismi laine ning ka riigitruude rahvusliikumiste liidrid toetavad sõda. /…/ Need, kes räägivad „venelaste genotsiidist Ukrainas“, oleks nagu pimedaks jäänud ja nõrgamõistuslikud: nad ei märka komi rahva genotsiidi, etnotsiidi ja ökotsiidi nende oma kodumaal.” Praeguseks on postitus eemaldatud:

Komi Vabariigis ongi paljud asjad teisiti, erinevalt teistest soome-ugri vabariikidest on seal palju aktiivsemalt protesteeritud Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse vastu Ukrainas. Samuti ollakse  sõja vastu kõrgemal tasemel, näiteks Komi Vabariigi riiginõukogu kommunistide partei fraktsiooni esimees Viktor Vorobjov kirjutas 28. veebruaril oma VKontakte kontol avaldatud postituses: “Algusest peale on selge olnud, et sellel sõjalisel operatsioonil pole midagi ühist rahuvalvega. Meile lubati, et lõpetatakse Donetski tulistamine, kuid selle asemel algas Kiievi pommitamine. Viies päev toimub sõjategevus. Sel ajal kui propagandistid teleekraanidel relvi täristavad ja Putini lapsed on peitunud Londoni korteritesse, valatakse häbiväärselt erioperatsiooniks nimetatud sõjas Venemaa ja Ukraina kodanike verd. 20. sajandil meie vanaisad ja vaarisad maksid rahu eest Euroopas kõrget hinda. Kas selleks, et 21. sajandil tungiks Venemaa kallale Ukrainale? /…/ See sõda ei too Venemaa ja Ukraina rahvale midagi peale vere, pisarate ja vaesuse. Ma mõistan tingimusteta hukka vene armee kallaletungi Ukrainale ja seisan viivitamatu sõjategevuse lõpetamise eest.“ Praeguseks on postitus ja samasisuline video laiema avalikkuse eest varjatud:

Samalaadseid mõtteid on väljendanud ka teised Komi Vabariigi kommunistliku partei rahvasaadikud. Ent Vorobjovi postitus tekitas tohutu pahameele Komi Vabariigi riiginõukogus ja võimalik, et tema suhtes avatakse kriminaalasi. Mingisuguseid lõhesid suhtumises Venemaa-Ukraina sõtta on tegelikult märgata ka komide tähtsaimas rahvuslikus organisatsioonis Komi Voitõr. Nii tuli organisatsiooni juhtidel teada anda: “Meie, organisatsiooni juhid, esindades komi avalikkust deklareerime, et seoses sündmustega Ukrainas püütakse teatud inimeste ringi huvide elluviimiseks mängida komi rahvuslikku “kaarti”. Muidugi on see lubamatu! Sellepärast, et komi rahvas nagu kõik venemaalased mõistavad tungivat vajadust lahendada pikaaegne konflikt Ukrainas, toetavad Venemaa presidenti ja valitsust tegevuses, mis on suunatud neonatsismi tulekahju kustutamisele.”

Suuremas Venemaa Föderatsiooni poliitikas on sõjategevust kritiseerinud Jabloko partei, kelle esindajad kohalikes parlamentides nõuavad samuti sõja lõpetamist. Näiteks on Jabloko esindatud Karjala riiginõukogus, kus nende fraktsioon esitas pöördumise projekti, milles nõutakse kohest sõjategevuse lõpetamist, läbirääkimiste alustamist ja vägede  tagasitõmbumist.