Pane ennast proovile: soome-ugri viktoriin

Koostas Jaak Prozes¹

1. Fennougristika rajajaks loetakse ungarlast János Sajnovicsi (1733–1785), kes oli eelkõige astronoom ja matemaatik. Ta avaldas Kopenhaagenis raamatu. Mida ta selles tõestas, mida ta väitis? Väide põhjustas paraja pahandustetormi ungari eliidi seas.
2. Soome-ugri rahvaid kutsutakse praegu oma nimedega, aga alati pole see nii olnud. Oma nimed on tulnud kasutusse valdavalt 20. sajandi jooksul. Teame, et sürjaneid kutsutakse praegu komideks, tšeremisse – marideks. Kes aga on ostjakid ja votjakid?
3. Looduslikult seda puud Eestis ei kasva, kuid 19. sajandi teises pooles hakati teda istutama meie mõisaparkidesse. Keeleteadlane Mihkel Veske (1843–1890) võttis puu nimetusena kasutusele sõna nulg. Millisest soome-ugri keelest võttis Mihkel Veske selle sõna?
4. Boris Kabur (1917–2002) oli eesti kirjanik ja tõlkija, menuka lasteraamatu «Rops» autor. Tema eesti keelde tõlgitud raamatutest on märkimisväärseim akkadi eepos «Gilgameš». Tehnilise haridusega kirjameest tuntakse ka kui mootorsae Družba leiutajat. Vähem on teada, et Kabur tegelikult polnudki eestlane ning ta perekonnanimi on hoopis esimeselt abikaasalt. Kirjajaniku isa olevat oma surivoodil hakanud ootamatult rääkima ühes soome-ugri keeles, mida keegi ümbritsevatest ei mõistnud. Hiljem rääkis Boris, et ta seda keelt küll ei oska, kuid ta on selle rahva šamaani järeltulija. Millise rahva?
5. Tuntud eesti džässmuusik Lembit Saarsalu on sündinud 1948. aastal Roosna-Allikul, kuid oma juur- telt on ta seotud ühe teise soome–ugri rahvaga. Tema üks esivanem oli selle rahva tuntud rahvalaulik Dunja Trofimova. Lembit Saarsalu on mitmes intervjuus öelnud, et ta on just selle rahva esindaja. Nimeta rahvas.

Vastused palume saata aadressil info@fennougria.ee hiljemalt 10. detsembriks. Õigesti vastanute vahel loosime veel enne aasta lõppu välja kolm auhinda.

¹ Ülevaade ilmus esmakordselt ajalehe Postimees vahelehena 22.11.2021 – Fenno-Ugria erileht kandis pealkirja “Soome-ugri sõlmed ja sõnumid”.