Kudõmkaris avati kaks permikomi kirjandusklassiku mälestustahvlit

Üks neist on pühendatud Andrei Zubovile (Питю Öньö / Pitju Önjö) ja ehib tema nime kandva lasteraamatukogu seina. Teine, Mihhail Lihhatšovi mälestustahvel kinnitati aga Permi-Komi Rahvusraamatukogu sissepääsu juurde. Premikomi kirjandusele aluse panijatele pühendatud tahvlitel on lisaks daatmitele ka nende kirjutatud luuleread.

Kirjanike mälestuse jäädvustamise algatas ühendus “Parma kirjanikud” ning vähemalt üks neist avati ka märkmist väärival ajal. Nimelt möödus 2. novembril Lihhatšovi sünnist 120 aastat. Samasse aeg langes paraku ka mehe surmapäev – ta lasti maha 4. novembril.

Andrei Zubov (1899-1937)

Zubov, omakeelse nimega tuntud kui Питю Öньö (Pitju Önjö) kirjutas 1935. aastal esimese permikomi näidendi, Пемыт ой пырйöт (Pemõt oji põrijöt, tõlkes ‘läbi pimeduse’). Ta oli ka üks esimesi autoreid, kes hakkas kirjutama lastele. 1920. aastatel olid väga populaarsed kirjaniku poolt külades korraldatud коми рыттэз (komi rõttez, tõlkes ‘komi õhtud’), mis arendasid ja rikastasid külaelanike maailmavaadet. Zubov mitte ainult ei korraldanud neid, vaid  kirjutas tekste, laulis ja näitles. 

1930. aastatel lahendas ta koos Lihhatšoviga permikomi keele säilimise ja arendamise küsimusi ning pidasid istungeid Permi-Komi autonoomse ringkonna täitevkomitees. 1937. aastal Zubov arreteeriti ning lasti maha. Hoolimata sellest, et dokumendid tõestasid tema teenistust punaarmees, pandi mehele süüks, et ta olla sõdinud Koltšaki armees.

Mihhail Lihhatšov (1901-1937)

Kui Zubov oli esimene permikomi dramaturg, siis Lihhatšov on läinud permikomi kirjanduse ajalukku kui kirjanik, kes kirjutas 1936. aastal esimese permikomi keelse romaani Менам зон, (Menam zon, tõlkes ‘Minu poeg’). Romaan kirjeldab permikomide elu enne ja pärast revolutsiooni. 

Lihhatšov oli Moskvas toimunud esimese üleliidulise nõukogude kirjanike kongressi delegaat. Moskvast tagasi Kudõmkari sõites viis ta permikomi lugejatele mõeldud väikse raamatukogu, mille kinkis kirjanik Mihhail Gorki. Lihhatšov oli esimene permikomi rahvusest kirjanik, kes võeti Nõukogude Kirjanike Liidu liikmeks. 

Ta arreteeriti 1937. aastal, süüdistatuna kuuluvuses organisatsiooni soome-ugri rahvaste vabastamise liit. Liidu eesmärk oli soome-ugri rahvaste eraldamine Nõukogude Liidust. Sama aasta novembris lasti ta maha.