Liivi lipp tähistab 97. aastapäeva
Liivi lipu värvid – roheline mets, valged luited ja sinine meri – sümboliseerivad Liivi lahe randa nii nagu näeb seda merelt paadis istuv kalamees. Lipp lehvis esmakordselt 18. novembril 1923. aastal Liivi rannas ning pühitseti sisse Irē kirikus.
Liivi lipu päeva tähistatakse alates 1998. aastast Liivi Kultuuri Keskuse ja Liivi Sõprade Seltsi ettepanekul.
Soovitame vaadata ka Enn Säde dokumentaalfilmi “Liivlaste lood” – oma rahva lugu räägivad liivi keeles Oskar Stalt, Elfrida Žagar, Alfon Berthold, Poulin Klavina, Andrõks Zeberg, Irma Fridrihson. Filmis on kasutatud Eesti Filmiarhiivi ja Eesti Telefilmi arhiivimaterjale. Filmi muusikalise kujunduse tegi Priit Pedajas.
Liivlased (liivi līvlizt, läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis. Liivlasi on määratletud kui liivi keelt emakeelena kõnelejaid, liivikeelsete vanemate järeltulijaid, liivi identiteediga inimesi, ajaloolistes allikates liivlasteks nimetatud inimesi või teatud arheoloogiliste kultuuride esindajaid.
Liivlaste väljakujunemine paigutatakse noorema rauaaja algusse ning nende kultuuri ja arvukuse kõrgaeg 11.–12. sajandisse, millele on järgnenud assimileerumisperiood. 2017. aasta seisuga oli Lätis end liivlasteks pidavaid inimesi 16, Eestis 85 ja Venemaal 7. Grizelda Kristiņ, kes oli viimane liivi keelt emakeelena kõneleja, suri 2013. aastal Kanadas.
