Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristid tähistavad esmakordselt Oskar Looritsa päeva

9. novembril on eesti usundiloolase ja folkloristi Oskar Looritsa 120. sünniaastapäev. Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja folkloristika osakond ning Eesti-uuringute Tippkeskus tähistavad suurmehe väärikat tähtpäeva veebikonverentsiga. 

Oskar Looritsa elutööd silmas pidades on 2020. aasta olnud märgiline ja tähistavad Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristid sel aastal esmakordselt Oskar Looritsa päeva. Mehe sünniaastapäevi on varasemaltki konverentsidega tähistatud. Ent taoline nimeline päev on uus algatus.

Oskar Loorits (1900–1961) oli mitmekülgne teadlane, kes esindas oma ajastu kaasaegseid rahvusvahelisi folkloristika- ja rahvausundiuuringuid, integreerides oma uurimismaterjali laiema kultuuripildiga. Teisalt oli ta karismaatiline isiksus, kes suutis algatada Eesti Rahvaluule Arhiivi loomise ja panna aluse etnoloogi- lisele koolkonnale eesti folkloristikas, mille mõju võib näha nii arhiivikogude struktuuris kui ka eesti folk- loristika edasises arengus. Rahvusvahelises folkloristikas on Oskar Loorits tuntud eelkõige usundiuurijana, sellesse valdkonda kuulub ka tema peateos “Grundzüge des estnischen Volksglaubens” (1949–1960).
Looritsa kaasaja poliitilised ja ideoloogilised raamid on aidanud kaasa tema folkloristlikule tegevusele, ühelt poolt inspireerides ning teisalt kujundades ümber fookuseid. Varasematel aastatel on tähistatud Oskar Looritsa sünnipäeva iga viie aasta tagant toimunud konverentsidel ja seminaridel, neist suurimaks on olnud 1990. aastal peetud rahvusvaheline konverents, kus peeti ligi 80 ettekannet.

Oskar Looritsa päev algab kell 11 ning päevakavas on järgmised ettekanded:

  • • Madis Arukask: Oskar Looritsa etnogenees
    • Mall Hiiemäe: Loodususust Oskar Looritsa ja metsausust Valdur Mikita malli järgi
    • Mare Kõiva: Kratist krattimiseni
    • Mari Sarv: Isikud, institutsioonid ja mõttelised võrgustikud eesti folkloristikas
    • Ülo Valk: Oskar Loorits uue vaimsuse prohvetina
    • Tõnno Jonuks: Materia magica Eestis
    • Tuuli Tuisk: Oskar Looritsa liivi folkloori kogu
    • Andreas Kalkun: ERA ja erakogud. Oskar Looritsa konfliktist Samuel Sommeriga
    • Risto Järv: Arhiivijuhataja argimured

Päeva lõpus allkirjastatakse ka Eesti Kirjandusmuuseumi ja SA Setu Kultuuri Fondi vastastikuse mõistmise memorandum ning Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse ühiste kavatsuste leping. Olga Ivaškevitš annab ka ülevaate veebinäitusest “Oskar Loorits 120”.

NB! Konverentsi kodulehelt leiab ka vajalikud veebikonverentsi lingi.

Kas teadsite, et Oskar Loorits:

  • → käis alates 1920. aastast Kuramaal ning juba esimesel ekspeditsioonil õppis ta ära liivi keele ja sai liivlastelt nime Vāldapǟ, mida ta hiljem kasutas kirjandusliku pseudonüümina liivikeelseid luuletusi avaldades.
  • → võitles ägedalt liivlaste õiguste eest ja käis Kuramaa liivlaste juures pidevalt kuni 1937. aastani, mil Läti Vabariigi valitsus võttis temalt õiguse Lätimaale siseneda.
  • → asutas 1927. aaastal Eesti Rahvaluule Arhiivi ja temast sai selle esimene juhataja.
  • → tõi Eestisse tagasi Jakob Hurda 162-köitelise vanavarakogu, mida oli alates 1907. aastast hoitud Helsingis Soome Kirjanduse Seltsis, ja hakkas seejärel koondama kõiki varasemaid rahvaluulekogusid.
  • → oli Tartu Ülikoolis rahvaluule eradotsent ja hiljem dotsent.
  • → oli Soome Kirjanduse Seltsi ja Soome-Ugri Seltsi kirjavahetajaliige, Kalevala Seltsi välisliige ning alates 1938 aastast Eesti Teaduste Akadeemia liige.
  • → saadeti Saksa okupatsiooni ajal Tartust välja.
  • → emigreerus 1944 Rootsi, võttes kaasa hulga materjale, mille põhjal sai paguluses uurimistööd jätkata. töötas surmani teadurina Uppsala Ülikooli murde- ja rahvaluulearhiivis.

“Nii kaua, kuni teie elutunne on aktiivne, kuni teie annate endast välja veel seda fosforit, mida nimetatakse vaimseks jõuks ja mis käib maailmas otsekui raadiolaine, ja mis võngub edasi, sugereerib ja nakatab – nii palju on teil ka kohustust oma ajufosfor, oma vaimne looming, oma sisemine suurus rakendada selleks, et õigus võidaks ja kurat kaoks!” – Oskar Looritsa kõnest gaidide kokkutulekul 1953. aastal Stockholmis.


Seotud lingid

</ul

Print Friendly, PDF & Email