
Eestis elavate ja tegutsevate soome-ugrilaste poole vĂ”ib julgesti pöörduda, kui soovite sugulasrahvaid tutvustavaid ĂŒritusi korraldada. Enamikul neist on ka oma folklooriansambel.
Eesti taasiseseisvumisaeg tĂ”i kaasa kodanikeĂŒhiskonna kasvu ja organiseeruma hakkasid ka siin elavad rahvad. Esimesena lĂ”id 1988. aastal oma seltsi Taga-Karpaatiast siia Ă”ppima tulnud ungarlased, seejĂ€rel ingerisoomlased, marid ning jĂ€rgemööda ka teised soome-ugri rahvad. VĂ€ga tegusad hĂ”imutöös olid ka Eesti Ungari Selts ja nĂŒĂŒdseks tegevuse lĂ”petanud Eesti-Saami Ăhendus. Esmalt loodud seltsid kuulusid Fenno-Ugria asutajate hulka, kuid kĂ”igi rahvusseltsidest liikmete pĂŒhendumus on andnud Fenno-Ugria Asutuse tegevusele sisulist sĂŒgavust, tegutsemisrÔÔm toonud aga palju unustamatuid ĂŒhiseid hetki.
Eestis tegutsevate soome-ugri seltside poole vĂ”ib julgesti pöörduda, kui soovite sugulasrahvaid tutvustavaid ĂŒritusi korraldada vms. Nad on oma rahva kultuuri suurepĂ€rased tundjad, kes peavad meeleldi ettekandeid ja viivad lĂ€bi kĂ€sitöö ja rahvustoitude valmistamise Ă”pitubasid. Enamikul seltsidest on ka oma folklooriansambel. Mitmed lehel mainitud seltside liikmed rÀÀgivad pikemalt oma keelest, kultuurist ja elust raadiosaadetesarjas “Ma elan siin”.
Juhatuse esinaine Herta Preema (JĂ€rvamaa IS Kultuuriselts) ingerisoome@gmail.com
Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsus KultuurinÔukogu esimees Taisto-Kalevi Raudalainen www.eestisoomlane.ee
Eesti ingerisoomlased hoiavad oma kultuuri lĂ€bi paljude ĂŒhistegevuste: iganĂ€dalased lauluproovid ja tantsuharjutused, iga-aastased ĂŒle-eestilised ingerisoomlaste laulu- ja tantsupeod, ĂŒhised tĂ€htpĂ€evad (ingeri pĂ€ev, Soome iseseisvuspĂ€ev, emadepĂ€ev ja muud), töötoad, mitmesugused nĂ€itused, teadusseminarid ning kĂ”neĂ”htud. Liidul on kĂŒmme allorganisatsiooni, kuhu kuulub palju laulu- ja tantsukollektiive. Liit annab vĂ€lja ajakirja Inkeri. 2017. aastast tegutseb ka ĂŒhine katusorganisatsioon â Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsus.

Esimees
Margarita Kondrakova
mordvaselts@gmail.com
Juunis 1994 asutatud seltsi pĂ”hieesmĂ€rk on ersa ja mokĆĄa emakeele ja kultuuri sĂ€ilitamine, vÀÀrtustamine ja edasiandmine ning mordva ja teiste soome-ugri kultuuride tutvustamine ja nĂ€htavaks tegemine. Eestis elab ligi 560 mordvalast. Seltsi juures tegutseb ka folklooriansambel Vastoma (Kohtumine), mis sel aastal tĂ€histab oma kĂŒmnendat sĂŒnnipĂ€eva. Repertuaari kuuluvad vanad traditsioonilised laulud ersa, mokĆĄa ja eesti keeles.

Esinaine Natalia Abrosimova ersalanna@gmail.com

Sjatko (SĂ€de) sĂŒndis 1997. aastal ning seltsil on ka oma folklooriansambel Kilejne (Kaseke). KĂ”ige olulisem tĂ€htpĂ€ev on ersa keele pĂ€ev, mida tĂ€histatakse 16. aprillil muu hulgas etteĂŒtluse kirjutamisega. Selts pöörab erilist tĂ€helepanu ka ersa rahva silmapaistvatele kultuuritegelastele, nĂ€iteks korraldatakse skulptor Stepan Erzja ja legendaarse folkloristi, rahvalauluansambli Toorama looja Vladimir RomaĆĄkini mĂ€lestusĂ”htuid ja nĂ€ituseid.
Esimees Istvan BĂĄn istvan.ban@richter.ee
Gabriela Nad gabriela.nad@richter.ee
Mihaly MunkĂĄcsy nimeline Eestimaa Ungarlaste Ăhendus on Eestis elavate ungarlaste organisatsioon, mis on oma nime saanud kuulsa maalikunstniku jĂ€rgi. Suur osa liikmetest on saabunud Eestisse Ă”ppima Taga-Karpaatiast Ukrainas. Ăhendus asutati 23. oktoobril 1988.


Esimees Lyudmila Yamurzina tallinn.marid@gmail.com Tallinna Mari Seltsi kodulehekĂŒlg
Juunis 1990 asutatud seltsi eesmĂ€rk on eesti ja mari kultuurikontaktide arendamine ning Eestis elavate maride keeleoskuse ja kultuuri sĂ€ilitamine. Ăhiselt osaletakse hĂ”imupĂ€evade korraldamisel ning tĂ€histatakse maride rahvuspĂŒha â mari sangari pĂ€eva. Seltsi juures tegutseb folklooriansambel, mille eestvedajad on viiuldaja Inga Pogonina, kes mĂ€ngis oma kodumaal ĂŒle 20 aasta Mari riikliku tantsuansambli Mari El rahvapilliorkestris ning idamari muusikapĂ€randiga kokku kasvanud lauljatar Anna Makeev, kes on hariduselt muusikalise folkloori Ă”petaja. Ansamblis löövad kaasa ka Vitali RĂ”bakov (lÔÔtspill), Lyudmila Yamurzina, Natalia Lill ja Ćœanna Toht. Seltsi juures tegutseb ka pĂŒhapĂ€evakool, kus marikeelset Ă”petust saab kĂŒmme last.


Esimees Valeri Aleksandrov tartumariushem@gmail.com
2006. aastal loodud liit koondab umbes 40 Tartus elavat mari, kes kĂ”ik peavad oluliseks oma lastele rahvuskeelt, traditsioone ja muusikat Ă”petada. Tegutseb ka oma folklooriansambel Mari KumĂ”l (Mari Meel), kes on seadnud eesmĂ€rgiks toimida Eesti ja Venemaa maride vahelise kultuurisillana. Ansambel tutvustab mari folkloori nii seltsi ettevĂ”tmistel kui ka Tartu mitmesugustel folkloorisĂŒndmustel.


Esimees Elena Kirt mtuosmes@gmail.com
1998. aastal loodud ĂŒhingu nimi tĂ€hendab tĂ”lkes allikat. Sama nime kannab ka nende folklooriansambel, mis on koos kĂ€inud 2013. aastast eesmĂ€rgiga hoida ja sĂ€ilitada kohalike udmurtide keelt ja kultuuri ning laulda esivanemate laule. Repertuaari kuuluvad ehedad udmurdi rahvalaulud ja tantsud, mida saadab karmoĆĄkal ansambli juhendaja Pavel Kutergin.

Esimees Inga Ignatjeva yumshangur@gmail.com
ââTartus tegutsev ĂŒhing on asutatud 13.02.2014. Nime sai ĂŒhing ansambli jĂ€rgi, mille lĂ”id Tartus elavad udmurdi tudengid 2006. aastal. Koos kĂ€idud aga juba alates 1996. aastast. Ăhingu ja ansambli nimi YumĆĄan Gur tĂ€hendab tĂ”lkes peoviisi. Tegevuse ĂŒks eesmĂ€rke on tutvustada meie kultuuri Eestis elavatele inimestele. Teine oluline eesmĂ€rk on anda seda edasi ka meie lastele.

Esimees Natalia Ganova nganova@yahoo.com
Komi kultuuriseltsi avalik rĂŒhm Facbookis ĂŒtleb oma tutvustuses:
Komi Kultuuriselts on Eestis ja Soomes elavate komide ja permikomide kogukond, mille aktiivseid ja pĂŒhendunud liikmeid vĂ”ib kokku lugeda vaid kahe kĂ€e sĂ”rmedel. Ja ometi me tegutseme, loome, hoiame ja jagame. Me ei oota ideaalseid tingimusi, ei oota rahastust, me lihtsalt teeme nii palju, kui palju jaksame ise teha. Meie tegemiste taga ei ole suured projektid ja eelarved. Nende taga on pĂŒhendunud inimesed, vabatahtlik töö, ĂŒhine tahe ja usk sellesse, et meie keel, kultuur, laulud ja traditsioonid vÀÀrivad hoidmist, jagamist ja vÀÀrikat kĂ”lapinda. Meie jaoks ei ole see töö, me ei saa tegeleda oma kultuuri hoidmisega töö ajal. Meie igapĂ€evaelu möödub eri valdkondades – kes töötab koolis, kes haiglas, kes pangas, kes ĂŒlikoolis, kes reisibĂŒroos, kes ehitusobjektil jne. Kuid pĂ€rast pikki tööpĂ€evi tuleme kokku, et laulda ja rÀÀkida komi ja permikomi keeles. NĂ€dalavahetustel sĂ”idame Eesti-Soome vahet, mĂ”nikord astume lavale. Vabal ajal loome, planeerime ja hoiame elus midagi, mis on suurem kui meie ise. Anname iga kord osakese endast ja oma kĂ”ige tĂ€htsamat, kĂ”ige vÀÀrtuslikumat ressurssi – oma aega.
Komi Kultuuriseltsi folklooriansambel Lolav! vaid 2,5 aastaga on jĂ”udnud vĂ€ikestest kohtadest suurtele lavadele, Eestist Soomeni. Oleme esinenud Tapikul, Lagedil, Narvas, Tallinnas Baltica pĂ€rimuspeol, Tartus, Rakveres, KĂ€rus, Keilas, Peetris, Helsingis, Multias, Viljandis – pĂ€rimusmuusika festivalil ning korduvalt Tamperes Sugrifestil. Iga esinemine on olnud vĂ”imalus teha kuuldavaks komi ja permikomi keeled ja laulud ning tuua meie kultuur uue publikuni. Oleme ka korduvalt viinud lĂ€bi komi keele ja kultuuri tunde Tallinna Ălikoolis, nii TalveĂŒlikooli kui ka SuveĂŒlikooli programmide raames. Lisaks veel lasteaedades, koolides ja gĂŒmnaasiumides lĂ€bi viidud komi ja permikomi keele- ja kultuuri tunnid – nii Eestis kui ka Soomes.
Meie usume, et kĂ”ige olulisemad asjad elus on tasuta ning sĂŒnnivad pĂŒhendumusest, koostööst ja inimestest, kes pĂ€riselt hoolivad. Meie hoolime ja me nĂ€eme, et inimesed meie ĂŒmber, kellega me koostööd teeme, hoolivad ka. KĂ”iges, mida me teeme, peab olema SISU ja MĂTE. Selle tĂ”ttu on meie jaoks vĂ€ga tĂ€htis, kellega me koostööd teeme.
KÔik koos suudame teha rohkem ja hoida elus midagi tÔeliselt vÀÀrtuslikku


2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 dokumentaalfilmid eestlased Fenno-Ugria Asutus festival handid huvitav teada hĂ”imuklubi hĂ”imupĂ€evad hĂ”imurahvaste programm karjalased keele sĂ€ilimine keeleĂ”pe kirjandus komid kontsert konverents loodus maailmakongress marid muusika neenetsid noored nĂ€itus persoon pĂ”lisrahvad saamid soome-ugri rahvad soomlased traditsioon tĂ€htpĂ€ev udmurdid ungarlased Venemaa soome-ugri ĂŒhiskond video