Kontsert “HELIjaKEEL Taevapõdra rahvaste lood”

HELIjaKEEL. Taevapõdra rahvaste lood. Uku Masing ja elektrooniline nüüdismuusika
Keel kui maailmavaade
21.10.2019 kell 19 Eesti Raadio 1. Stuudios

Hooaja 2019-2020 avakontsert keskendub põhiliselt soome ugri põliskeeltest inspireeritud elektroonilisele nüüdismuusikale ja Uku Masingu loomingust inspireeritud mõtisklustele keelest kui maailmavaatest. Hõimupäevade ja rahvusvahelise põliskeelte aasta raames toimuv kontsert sünnib koostöös Fenno-Ugria Asutusega. Koostöös Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsiga lisandub kontsertidele ka vestlusring.

Kavas:

Johanna Kivimägi: Põliskeeltest inspireeritud uudisteos elektroonikale (ca 5-10 min)

Otto Iivari: Põliskeeltest inspireeritud uudisteos elektroonikale (ca 5-10 min)

Juuso Salonen: “Kandle sünd” elektroonikale (10 min)

Malle Maltis: “Talv” ja “Lume tegemine” teosest “Kuni Päike ärkab” (2018) salvestis (8 min)

Maija Hynninen: “Aina on tänään” elektroonikale (2015), tekst Vilja-Tuulia Huotarinen (10 min)

Märt-Matis Lill: Etnofuturistlikud etüüdid fonogrammile (2001) (8 min)

1. Väinämöise kandlemäng
2. Riigikene
3. Saunaloits

Tõnis Kaumann: “Liiva sosistatud rada” elektroonikale (2007) (5 min)

Esitaja: Malle Maltis (elektroonika)

Vestlusring Uku Masingu vaadetest keelele kui maailmavaate kujundajale, vestlusringi juhib Madis Arukask, osalevad Märt-Matis Lill jt.

Kontserdile eelnevalt ja järgnevalt saab kuulata-vaadata kahte heliinstallatsiooni: Malle Maltise “Häälega üles kirjutatud” ning Andrus Kallastu “Ja taevad laulsid”

Johanna Kivimägi (1992) alustas kompositsiooniõpinguid Vanalinna Hariduskolleegiumis Tõnu Kõrvitsa käe all. Ta jätkas oma õpinguid 2011. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Tõnu Kõrvitsa ja hiljem Galina Grigorjeva juhendamisel. 2013/2014. õppeaastal täiendas ta end Islandi Kunstide Akadeemias, Reykjavikis Páll Ragnar Pálssoni ja Anna Thorvaldsdóttiri juhendamisel. 2016. aastal jätkas ta magistriõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias elektroakustilise kompositsiooni erialal Malle Maltise juures ja omandas samal erialal magistriktaadi 2018. juunis (cum laude). 2018. aasta sügisel täiendas ta end Malmö Muusikaakadeemias helilooja Kent Ólofssoni juures ja 2019. aasta talvel ja kevadel tegi ta praktikat helilooja Páll Ragnar Pálssoni juhendamisel Reykjavikis. 2019. aasta suvel osales ta kompositsiooni lühikursusel “Soundmine”, mida juhendas helilooja Wim Hendrickx. Johanna Kivimägi on kirjutanud koori-, ansambli- ja orkestriteoseid, teoseid sooloinstrumentidele ning elektroakustilisi ja elektroonilisi teoseid. Suur osa tema loomingust on olnud ka koostöö teiste kunstivaldkondade esindajatega (koostöö kunstnike Marko Mäetamme ja Jaanus Sammaga, videokunstniku Lola Drubignyga, koreograaf Naima Mazicuga jne). Ta on loonud muusikat installatsioonidele, animatsioonivideotele, tantsuetendusele. Tema teosed on kõlanud Eesti Muusika Päevadel, EMTA Sügisfestivalil, festivalil “Immersive Future: ZKM” Karlsruhes, festivalil “New York City Electroacoustic Music Festival 2018” New Yorgis, festivalil “Treffpunt”, festivalil “Gaudeamus Muziekweek” jt. Tema teoseid on esitanud Gianni Trovalusci, EMTA Sümfooniaorkester, Germaine Sijstermans, Elle-Riin Volmer, EMTA Sinfonietta, ansambel “L’Arsenale”, ansambel “Synaesthesis”, segakoor HUIK!, naiskoor “Kammerhääled, Eesti Koorijuhtide Naiskoor, vokaalansambel Sinilind jt. Enda loomingus keskendub Kivimägi muusika loomulikule kulgemisele ja sujuvusele. Ta töötab akustiliste ja elektrooniliste vahenditega ning huvitub akustilise ja eletroonilise maailma ühendamisest ja sümbioosist.

Andrus Kallastu heliinstallatsiooni “Ja taevad laulsid” sisuline tõuge pärineb Uku Masingu lavalise kompositsiooni Palimplastid epiloogist, mis kujutab enesest Hääle ülalt ja Kosmose dialoogi ning Ilmutusraamatus olevast Taevase Jeruusalemma kirjeldusest (Johannese ilmutus 21:10-21). Kosmoloogilise hüpoteesi kohaselt arvatakse teadvat, millal universum, mida me asustame, lakkab olemast. Samas keegi ei tea, kas inimteadvusel õnnestub ületada ruumi ja aja piir ning milline teadmine või kogemus on võimalik sellest piirist üle minnes meie praegusest maailmast kaasa võtta. Teose sündumused põhinevad universumi arengu neljal baasstsenaariumil: suur külm, suur lõhkirebimine, suur kokkusurumine või kõrgema dimensiooni avaldumine.

Tõnis Kaumann teosest “Liiva sosistatud rada”: Lugu põhineb Sabri al-Moussafi lauldud rahvalaulul. Selle suurepärase lauljaga tutvusin juhuslikult 2003. aastal ühiste tuttavate kaudu ajal, mis ta andis Hollandis meistrikursusi. Meie põgusate tutvumiste käigus sain ka hulgaliselt tema lauldud audiomaterjali koos lahke loaga seda töödelda ja kasutada.

Sabri al-Moussaf on sündinud ja kasvanud Põhja-Süüria linnas Aleppos. Tema isa oli kohaliku sufivennaskonna esilaulja ning ema väga musikaalne sefardi juuditar. Juba varasest noorusest ilmutas Sabri erakordset lauluannet. Ta laulis lisaks isalt õpitud sufi hümnidele kohalikke rahvalaule ning suhtlemine kurdi poistega avardas tema repertuaari ka selle rahva muusikaga. Samuti ei olnud Sabrile võõrad Süüria arameakeelsed kirikulaulud. Sõprus kurdidega sai aga Sabi al-Moussafile saatuslikuks ning ta oli sunnitud noorukina Süüriast lahkuma. Väikese vahepeatusega Izmiris asus Sabri õppima Norra Muusikaakadeemiasse Oslos, mille ta lõpetas. Seejärel siirdus Sabri Saskatchevani Kanadas ning elab tänaseni Yorktoni linnas. Sabri al-Moussaf annab eratunde mitmetele maailma juhtivate sufivennaskondade liikmetele ning tema orientaalse vokaaltehnika koolitusi on läbinud ka paljud kaasaegse sakraalse vokaalmuusika esitajad.

Liiva sosistatud rada

Sinu igatsusse, mu Armastatu, vajutan iga tuulde tõusva jalajälje, Su lähedusse püüan liivameres sammuda karavani visadusega. Mu Oodatu, mu Kallis; mis võiks olla ülemat kui teadmine, et barhaanide roosiaroom veel puudutab mu sametisi sõõrmeid…

Jah, Sina, ainult Sina oled alati näitamas mulle mu rada.
Kes veel on nii suur, sülelusse haarav ja taeva all hoolitseja? Sina oled see; Allah-hu, Sina vaid.
Sina aitad mul päikesest küllastunud liiva sosistada raja…

Selle süüria murdekeelse rahvalaulu päritolu ei ole teada. Mitmed muusikaloolased viitavad siiski selgelt liivakõrbe väljendavale tekstile ning asetavad laulu tekke mitte tänapäeva Süüriasse, vaid pigem Araabia poolsaare piirkonda. Samas ei saa välistada ka seisukohta, et tegu on sufismi mõjuga rahvalaulu kujunemisele ning siin võivad kõrb ja liiv olla lihtsalt allegooriateks inimhingele. Sellesse hinge surub rändaja teadlikult Allahi jalajälje, mis saab teda juhatavaks teerajaks.

Märt-Matis Lill: Etnofuturistlikud etüüdid valmisid 2001. aasta suvel ühe Helsingi Ülikooli korraldatud vanade muusikaürikute näituse jaoks. Teisalt on nad konkreetseks tulemuseks tutvusest Kauksi Üllega, mis algas 2000. aasta talvel Helsingis toimunud Soome-ugri maailmakongressil. Esimese etüüdi tekst pärineb Kalevalast. Teised kaks etüüdi on Ülle loodud ja esitatud.