Neenetsi autonoomne ringkond hääletas ainsana Venemaa põhiseaduse muudatuste vastu

1. juulil toimus Vene Föderatsioonis rahvahääletus Venemaa konstitutsioonimuudatuste küsimuses. Muudatuste poolt hääletas 77,98 % ja vastu oli 21,21% hääletanutest. Ainukese regioonina hääletas muudatuste vastu Neenetsi autonoomne ringkond. Ringkonnas hääletas paranduste vastu 54, 57 % elanikest, parandusi pooldas 44,42 %. Rikutud…

Udmurdi keel teeb digihüppe

Udmurdimaal käivitatakse internetiportaal, kus saab õppida udmurdi keelt ja kirjandust. Leheküljel hakkavad ilmuma ka uudised ning plaanitakse avaldada keeleõppe metoodilisi materjale ja sõnaraamatuid. Samuti on plaanis jagada teavet uute konkursside kohta, avaldada keeleolümpiaadide tulemusi ja jagada teavet vastavateemalistest seadustest, teatas…

ÜRO hindas Vene Föderatsiooni pingutusi põlisrahvaste hüvanguks pandeemia ajal

ÜRO inimõiguste ülemvolinik Michelle Bachelet Jeria tunnustas ÜRO 44. istungil Genfis Venemaa panust riigi äärealadel, põhjas elavate põlisrahvaste kaitsmisel koroonaviiruse eest. Bachelet ütles, et pandeemia ajal on põlisrahvad eriti kaitsetud. Vene Föderatsiooni tervishoiuteenistus oli teda informeerinud, et kasutab meditsiiniteenuste paremaks osutamiseks…

HTM hõimurahvaste programm kuulutab välja 2020. aasta rahvusteaduste auhinna konkursi

PRESSITEADE: Alates 2012. aastast annab hõimurahvaste programm välja rahvusteaduste auhinda uurali omariikluseta põlisrahvaste teadustööde eest. Rahvusteaduste auhinnale võib esitada neljal viimasel aastal (2016−2020) monograafia, kogumiku või koguteosena ilmunud töö eest kahes kategoorias: uurali rahvaste rahvusteaduste (kirjandusteadus, keeleteadus, ajalugu, arheoloogia, etnoloogia, folkloristika) alane teadustöö…

Fenno-Ugria puhkab juulis ja mõnuleb kindlasti ka suitsusaunas!

Juulis Fenno-Ugria Asutus puhkab ja nii püsib mõnda aega puhkeseisundis ka meie kodulehe uudisvoog. Kuid postkast töötab jätkuvalt ning meile võib kirjutada ja pilte saata ikka endiselt info@fennougria.ee aadressi kaudu. Vastust nõudvate postituste puhul palume Teil varuda kannatust.  Puhkuse puhul…

Karjala saab Vene ja Soome aladele ühise reisimarsruudi

Karjala turismiinfokeskus alustab tulevast aastast rahvusvahelisi turismireise marsruudil „Üks Karjala – kaks riiki“, mis hõlmavad karjalaste asualasid nii Vene Föderatsioonis kui ka Soomes, vahendas infoagentuur TASS. Reisi alguspunktid on vastavalt kas Peterburis või Joensuus. Marsruudid läbivad Ida- ja Põhja-Karjala peamisi vaatamisväärsusi….

Siberis möllab kuumalaine

VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi üks alateemasid on „Soome-ugri rahvad muutuva keskkonna tingimustes“. Olgugi, et Eestis ei paista olukord veel nii hull – merevesi on meeldivalt kraad soojem, vihmahood on vaid pisut metsikumad, suvi on lämbem kui tavaliselt –, tähendab Siberis…

Meeldetuletus: HTM hõimurahvaste programmi tähtaeg on 15. juuli 2020

Fenno-Ugria tuletab meelde, et Hõimurahvaste programmi projektitaotluste II vooru tähtaeg on 15. juuli. Taotlused tuleb esitada ENTU keskkonnas: https://fennougria.entu.ee/ Vaadake taotlemise kohta lähemalt: https://fennougria.ee/toetused/hoimurahvaste-programm/toetused/taotlemine/ Küsimuste korral võtke palun ühendust hõimurahvaste programmi koordinaatoriga: Marika Alver marika@fennougria.ee tel +372 55529199

Teadlased asusid uurima Siberi naftareostuse mõju põlisrahvastele

Norilskis mai lõpul toimunud ulatusliku naftaavarii järelmõjusid põlisrahvastele ja nende traditsioonilisele majandusele hakkas uurima erikomisjon. Taimõri poolsaarel, mis asub Vene Föderatsiooni Krasnojarski krai koosseisus, alustasid eksperdid tööd 25. juunil. Komisjoni eesmärk on kaardistada piirkonnale tekitatud kahju.  Komisjoni kuuluvad teiste hulgas…

Venemaa rahvaloendus lükkub koroonaviiruse tõttu edasi

Vene Föderatsioonis elavate rahvuste olukorra määratlemiseks kavandatud rahvaloendus lükkub üleriigilise pandeemia tõttu edasi, teatab uudisteagentuur Interfax. Käesolevasse aasta oktoobrisse planeeritud ülioluline loendus toimub tõenäoliselt aprillis 2021. Vene Föderatsiooni rahvaloendus on kõige laiaulatuslikum meetod, mis annab infot sealsel territooriumil elavate põlisrahvaste…

Kuulake uuesti: Wimme ja Rinne andsid veebikontserdi

24. juunil andsid täispika veebikontserdi legendaarsed muusikud Tapani Rinne ja Wimme Saari. Saami muusik Wimme on pärit Lapimaalt, Kelottijärve lähedalt. Traditsiooniliste joigude kõrval on ta välja arendanud ka täiesti oma stiili, kus kuuleb ka tänapäevase impro ning häälekunsti elemente. Tapani Rinne…

Soome-ugri filmifestival FUFF keskendub tänavu kodanikuaktivismile

Seitsmendat korda toimuv soome-ugri filmifestival (FUFF) keskendub sel aastal keele, kultuuri ja looduse säilimisega seotud kodanikuaktivismile. 30. juulist 1. augustini toimuvad Võrumaal Sänna kultuurimõisas erinevad filmilinastused, õpitoad ja arutelud, mis aitavad avada soome-ugri maailmapilti. Festivali fookuses on teema, kas ja kuidas…

Komi veebiväljaanne sai suulise hoiatuse komikeelsete materjalide avaldamise eest

Komi Vabariigi linnakohus tühistas Vene Föderatsiooni järelvalve komitee otsuse määrata veebiajakirjale “7×7” trahv komikeelsete materjalide avaldamise eest. Karistuseta väljaanne siiski ei pääsnud: neile tehti suuline hoiatus. Sõktõvkari linnakohtu otsus päästis nii süüaluse 20 000 rubla suurusest trahvist, mis määrati väljaandele…

Legendaarne ansambel Toorama avaldas oma uue albumi

Ersade tuntud folklooriansambel Toorama on salvestanud uue albumi “Šenža” (“Part”). Juuni alguses toimus uute lugude esitlus ersa telekanalil ГТРК Мордовия Сияжар.  Ersadele oli see tähtis sündmus. Hoolimata sellest, et album pole veel CDna välja antud,  kajastati uudist arvukate intervjuudega televisioonis…

Mari palvust näidatakse esimest korda otseülekandes

Pühapäeval, 14. juunil kell 9.00-11.00 näidatakse esimest korda ajaloos Mari El telekompanii Марий Эл Телерадио otsesaatena Joškar-Ola lähedal asuvas hiies toimuvat traditsioonilist maride palvust, mis on pühendatud pidustustele agavairem (adrapidu). Palvust peetakse peale kevadkülvi lõppu, ajavahemikul mai lõpust kuni juuni keskpaigani. Täpse…

Art Leete: Loomad võivad näha vaime, keda inimesed ei näe

Tartu Ülikooli etnoloogia professor Art Leete* kirjutas kultuurilehes Sirp sellest, kuidas väljendub animism komide küttimiskultuuris. “Loomad võivad näha vaime, keda inimesed ei näe, ja neid vaimude eest kaitsta,” kirjutab Leete. Ta nendib, et inimesed ei saa jumalate ja vaimudega suhtlemisel loomadele…

100 aastat tagasi: Soome tunnustas esimesena Eesti Vabariiki de jure

Täpselt sada aastat tagasi, 8. juunil. 1920 tunnustas Soome Vabariik esimese riigina Eesti Vabariiki de jure.  Soome välisminister Rudolf Holst osutas oma kirjas Eesti saadik Oskar Kallasele. Ning ehkki dokumendil on daatum 7. juuni 1920, siis hakkas see kehtima alles…

100 aastat Karjala autonoomiat

8. juunil tähistab Karjala oma autonoomia 100. sünnipäeva, paraku jäävad pandeemiaohu tõttu kõik pidustused ära. Ka need, mis plaanitud  5. septembrile. Eriolukorrast hoolimata asetasid Karjala Vabariigi juht Artur Parfentšikov ja Karjala seadusandliku kogu esimees Elissan Šandalovits tähtpäeva puhul tundmatu sõduri ausamba…

Karjalaste ja maride traditsioonilised tikandid postmarkidel

Vene Föderatsiooni sideagentuur andis 1. juunil välja postmargid, millel on kujutatud nelja Venemaa rahva rahvuslikud tikandid. Maride ja karjalaste rahvuslike tikandite kõrval on esindatud ka tšuvaši ja tatari mustrid. Mari tikandit kujutaval margil on Kirovi oblastis asuva Uržumi piirkonna maride 19. sajandi lõpu pulmarätikult…

Palju õnne, Eesti lipp!

4. juunil on tähistatakse Eesti lipu päeva, sest  just sel päeval – 1884. aastal – õnnistas ja pühitses trikoloori Otepää kirikla saalis koguduse õpetaja Rudolf Kallas. Sini-must-valge lipp oli esialgselt Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp. Lipu õmblemise idee algatas Karl August Hermanni abikaasa…

Üksnes põlisrahvaste loal saab Neenetsi AR liita teiste Vene Föderatsiooni subjektidega

Neenetsi AR-i ja Arhangelski oblasti ühinemise töögrupi esimees Matvei Tšupurovi sõnul valmistavad Neenetsi autonoomse ringkonna parlamendisaadikud ette seaduseelnõu, mille kohaselt saab piirkonna liitmine teiste Vene Föderatsiooni subjektidega toimuda üksnes  neenetsite assotsiatsiooni Ясавэй (Jasavei) nõusolekul.  Uudisteagentuuri Interfax andmeil ühinemise referendumit sel…

Noored võtsid udmurdi Burani vanaemad oma hoole alla

Udmurdimaal tähistati 26. mail vanaemade päeva, sest sel päeval 2012. aastal saavutas Venemaad esindanud Brangurti (Buranovo) memmede ansambel Eurovisioonil teise koha. Praeguseks veel elus olevat kuut memme õnnitlesid noored ülevenemaalise rahvarinde organisatsioonist. Vabatahtlikud kinkisid memmedele lillekorvid, puuviljavaagnad, näomaskid ja antiseptikud. …

Neenetsi autonoomse ringkonna ja Arhangelski oblasti juhid allkirjastasid ühinemise memorandumi

Aprilli lõpul kirjutasime oma kodulehel võimalikust Neenetsi autonoomse ringkonna (AR), ja Arhangelski oblasti ühinemisest. Nüüd on kahtlus tõeks saanud, sest 13. mail allkirjastasid Neenetsi AR ja Arhangelski oblasti kubernerid memorandumi, mis kinnitas piirkondade liitmist ning uue Vene Föderatsiooni subjekti moodustamist. Kohalikud…

Karjala Kiži saare puukirikuid saab näha kohale sõitmata

Karjalasse, Äänisjärve keskosas asuvale Kiži saarele, mis on eriti tuntud oma 18. sajandil ehitatud puukirikute poolest, pääseb nüüd ka virtuaalselt.   Kiži vabaõhumuuseum on loonud saare 360-kraadiline virtuaaltuuri, mis põhineb fotograaf Igor Georgievsky märtsis üles võetud sfäärilistel panoraampiltidel. Fotod toovad vaataja ette…

Permikomidel on põldosja korjamise hooaeg

Samal ajal kui eestlased otsivad metsas karulauku, käivad permikomid oma pealinna Kudõmkari ümbruses massiliselt põldosja võrseid korjamas. Sellest on tekkinud tugev traditsioon ning inimesi ei takistanud isegi praegune karantiin. Permikomide sõnul on kevade esimese vitamiiniallika korjamiseks vähe aega, sest osjad…

Karu murdis Komimaal maha rahvuspargi põdralehmad

Komimaal, Sõktõvkari lähistel asuvasse soome-ugri rahvusparki tungis talveunest ärganud karu ja murdis seal maha kaks põdralehma. Näljane karu ronis 11. mail  Õbi küla lähedal oleva rahvuspargi aedikusse, mida ümbritses kolme meetri kõrgune tara. Ta ei kartnud valgust ega muusikat, mida…

Veebis avati kolme eesti päritolu keelemehe näitus

2020. aastal möödub 130 aastat Tartu Ülikooli esimese uurali keelte professori Julius Margi, 120 aastat Tartu Ülikooli esimese eestlasest läänemeresoome keelte professori Julius Mägiste ning 115 aastat nende mantlipärija, sõjajärgse Tartu Ülikooli soome-ugri keelte professori Paul Ariste sünnist.  Oma mitmekülgse…

Art Leete soome-ugri mütoloogilisest värviloogikast

Etnoloog Art Leete kirjutas kultuurilehes Sirp punasest ja valgest: truudus mütoloogilisele värviloogikale hakkas hantidele ja neenetsitele pahandusi kaela tooma. Avaldame siinkohal mõned katkendid kirjutisest. Animismi ja kommunismi kokkupõrge oli Siberi soomeugrilastele värvide võitlus. Saja aasta eest Siberis võimu saanud enamlased sattusid…

Komi Vabariigi juhil on eesti juured

2. aprillil määras Vene Föderatsiooni president Vladimir Putin ametisse Komi Vabariigi riigijuhi kohusetäitjana Vladimir Uiba. Kuu aeg hiljem, 10. mail, andis Uiba intervjuu telesaatele „Küsimus-vastus“ ning tunnistas muuhulgas, et tal on eesti juured. Vladimir Uiba on sündinud 1958. aastal Omskis….

Eesti Rahva Muuseum avaldas videoloengud meie hõimurahvastest

 Eesti Rahva Muuseum on kokku pannud veebituurid, mis tutvustavad meie sugulasrahvaste elu-olu, kombeid ja traditsioone. Videotes kõnelevad ERMi giidid ja muuseumiõpetajad. Esimene video kõneleb soome-ugri keelesugulusest. Kõneleb muuseumiõpetaja ja ka Fenno-Ugria Noorte (MTÜ Hõimulõimed) üks eestvedaja Anti Lillak. Kui video lõpuni vaadata, avanevad…

Handi ja mansi käsitööd saab uudistada ka virtuaalselt

Handi-Mansi autonoomse ringkonna käsitöö keskus lõi Yandex.Zen platvormile oma meediakanali, mis võimaldab tutvuda põlisrahvaste käsitööga. Kanalilt leiab infot uurimuste, erinevate meistrite, rahvarõivaste rekonstrueerimise ja valmistamise kohta. Saab tutvuda nii artiklite, videote kui ka erinevate näidistega. Lähema infoga on võimalik tutvuda…

ELi kodanikualgatuse üleskutse: toeta vähemusrahvusi!

Euroopa Liidu kodanikualgatuse platvormis (European Citizens Initiative) on praegu võimalik avaldada toetust sellele, et ELi ühtekuuluvuspoliitika toetaks ka ilma iseseisvate omavalitsusteta vähemusrahvusi. Kõik soovijad saavad oma poolehoidu kinnitada allkirjaga.  Allkirja andmiseks peab olema täisealine ja Euroopa Liidu kodanik ning algatusele…

Neenetsi antropoloog kaitses doktoritöö vaikusest

Neenetsi antropoloog Rosa Laptander kaitses 29. aprillil edukalt Lapi ülikooli sotsiaalteaduskonnas doktoritöö, mis käsitleb Jamali neenetsi põhjapõdrakasvatajate individuaalset ja kollektiivset suulist ajaloomälu ning vaikuse ja vaikimise rolli selles.   Põlisrahvastele omaselt on neenetsid oma minevikku puudutavaid mälestusi ja lugusid kuni…

Karjala kaljujooniste territoorium tehakse korda

Karjalas, Valge mere lähistel paikneva kaljujoonistega kaetud territooriumi korrastamiseks eraldati Venemaal 630 miljonit rubla ehk 8 miljonit eurot. Selle rahaga kavatsetakse korrastada kaljujoonisteni viiv tee ja ehitada kohaliku turismi arenguks vajalik infrastruktuur. See tähendab, et lisaks teele ehitatakse sild üle…

Udmurdi noored tegid kaveri Venemaa artistide koroonalaulust

Udmurdi noorte organisatsiooni Šundõ liikmed tegid udmurdikeelse versiooni Venemaa pop-artistide koroonalaulust. Venemaa  telesaates „Õhtune Urgant“ kõlanud hitt, milles Venemaa popartistid laulavad sellest, kuidas nad veedavad aega karantiinis, kõlas udmurdi noorte eestvedamisel kaverina ka udmurdi keeles. Udmurdikeelsete sõnade autor on Anastassia…

Arhangelski oblast ja Neenetsi autonoomne ringkond võivad ühineda

Võimalik, et taas on Vene Föderatsioonis esile kerkimas piirkondade ühendamise teema. Mäletatavasti 2005. aastal kadus nii föderatsiooni kaardilt Permi-Komi autonoomne ringkond, 2007. aastal aga Evengi, Korjaki ja Dolgaani-Neenetsi autonoomsed ringkonnad.  Arhangelski oblasti ja Neenetsi autonoomse ringkonna ühendamine on olnud päevakorras…

Kalevala runolauliku auks toimub internetisümpoosium

Kalevala ja karjala kultuuri uurimise infokeskus Juminkeko kutsub huvilisi karjala runolaulik Arhippa Perttuneni sümpoosiumile, mille raames toimub laupäeval, 25. aprillil kell 15 Juminkeko videokeskkonnas temaatiline online-loeng koos runolaulude kontserdiga.  Loengu teemal “Küsimusi Arhippa Perttuneni haual” annab Juminkeko fondi juhatuse esimees…

Lahkus isuri etnoloog Olga Konkova

21. aprillil 2020 suri pärast rasket haigust väljapaistev etnograaf, vadjalaste ja isurite eestkõneleja Olga Konkova. Olga Konkova lõpetas 1980. aastal Leningradi Riikliku Ülikooli nii filoloogia kui ka ajaloo osakonna, spetsialiseerudes rakenduslingvistikale ja arheoloogiale. Kõige rohkem köitis teda arheoloogia, mille tõttu tekkis…

Meeldetuletus: läheneb Ilmapuu auhinna konkursi tähtaeg

PRESSITEADE: Haridus- ja teadusministeeriumi hõimurahvaste programmi nõukogu kuulutab välja 2020. aasta Ilmapuu auhinna konkurssi. Auhinna eesmärk on tunnustada soome-ugri põlisrahva esindajat või kollektiivi, kelle tegevus on kohalikul tasandil tihedalt, tulemuslikult ja tänuväärselt seotud hõimurahva kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega. Laureaadid kuulutatakse välja vadjalaste…

Vepsa keele õpikud võivad saada Vene riigi rahastuse

Vene Föderatsiooni rahvaste emakeelte säilitamise ja arendamise fond andis riigi haridusministeeriumile üle vepsa keele lugemikud, mis on mõeldud 1.-3. klassi õpilastele emakeeletundides kasutamiseks. Kui õpikud kiidetakse ministeeriumi ekspertide poolt  heaks, kantakse nad föderaalsesse õpikute nimekirja ja nende trükkimist finantseeritakse vajalikus…

Udmurdi muuseumis avatakse bessermani talu

Udmurdi vabaõhumuuseumis Ludorvai  avatakse 2020. aasta septembris bessermani tare. 1986. aasatal Ižkari (Iževsk) lähedusse rajatud muuseumisse on praeguseks toodud kümmekond udmurdi talu, mis tutvustavad erinevate udmurdi etniliste rühmade majapidamisi ja talutöödega seonduvat. Muuseumi uhkuseks on 1912. aastal ehitatud nii-öelda hollandi…

Ilmus kordustrükk haruldasest nganassaanidest kõnelevast raamatust

Taimõris ilmus kordustrükk väljapaistva leedu päritolu folkloristi Kazimir Labanauskase (1942-2002) haruldasest raamatust „Nganassaani rahva päritolu“. Teose haruldus seisneb muuhulgas nii tegijate taustas kui ka väikses tiraažis. Nüüdki trükiti ühtekokku vaid pooltuhat eksemplari. Esimest korda nägi raamat ilmavalgust pärast autori surma,…

Nganassaani kunstnik disainis rahvusmustritega koroonamaski

Praeguse hooaja populaarseim aksessuaar on kahtlemata näomask. Nganassaani kunstnik Svetlana Akseneva on disaininud rahvuslikus stiilis maski, mida saab pärast viiruseohu möödumist kasutada ka kaitseks pakase eest. Info allikas: Taimõri rahvakultuuri maja juhataja Любовь Попова sotsiaalmeedia leht (09.04.2020)

XXI Venemaa-Soome kultuurifoorum jätkab ettevalmistustega

Vene-Soome kultuurifoorumi korraldajad jätkavad eriolukorrast hoolimata ettevalmistusi, et kohtumine võiks plaanitult toimuda Lahtis, 2.-3. oktoobril. Juba traditsiooniks saanud kultuurifoorumi eesmärk on valdkonna esindajate omavahelise koostöö hoogustamine ja partnerorganisatsioonide leidmine. Praeguseks on Soome omalt poolt foorumile esitanud 73 ja Venemaa omakorda…

Ahto Kaasik: munapüha ja raierahu

Meie põline rahvakalender on looduskalender, mis järgib ja tähistab looduse muutumist. Vaid loodust tundes, arvestades ja austades on võimalik püsima jääda. Seega tähistab munapüha rändlindude saabumist ja munema hakkamist, sigimist, elu tärkamist ja sündimist, kirjutab Ahto Kaasik ERRi kultuuriportaalis. Pühapäeval…

9. aprillil tähistatakse soome keele päeva

Soomlased tähistavad 9. aprillil oma keele auks kirjakeele isa ehk Mikael Agricola päeva. Nii lehvivad sel puhul ka riigilipud.  Agricola oli Soome vaimulik, soome kirjakeele rajaja. Tema esimene raamat “ABC-Kiria” oli aabits ja katekismus, mis trükiti 1538. aastal. Tema suurimaks tööks oli Uue Testamendi tõlkimine…

Karjala kirjandusklassiku sünnist möödus 100 aastat

Karjala rahvuskirjanik Ortjo Stepanovi sünnist möödus 7. aprillil 2020 sada aastat. Selle puhul avalikustas Kalevala ja karjala kultuuri infokeskus Juminkeko YouTube´is  kõigile huvilistele lühifilmi Haikola külast. Film on soomekeelne ja avaneb lingi alt Youtube keskkonnas. Ortjo Stepanov (7.04.1920-22.03.1998) on karjala kirjanduse…

Suri Karjala rahvakirjanik Aleksandr Volkov

4. aprillil suri 92-aastasena Karjala rahvakirjanik Aleksandr Volkov, kes jättis endast maha rikkaliku pärandi: luulekogud ja tõlked ning kirjanike organisatsiooni, mis jätkab Volkovi tööd.  Oma rahva kultuuri vastu hakkas Aleksandr Volkov huvi tundma alles pensionieas. Põhjalik pühendumine kirjandusele algas 1991….

Muumiorus hakatakse rääkima saami keeles

Helsinki BTI Studios dubleeritakse populaarset Muumioru joonisfilmisarja saami keelde. Vastava ettepaneku tegi Yleisradiole Soome saami parlament (Saamelaiskäräjät).  Mumenstállu ehk Muumitrolli rolli valiti tuntud saami räppar Ailu Valle, kes on ka eestlastele tuttav.  Koos Mari Kalkuniga esineti koos Tallinnas, Vabaduse väljakul Soome 100….

Karjalaste rahvuslipp tähistas 100. sünnipäeva

Täna, sada aastat tagasi, 29. märtsil 1920 kinnitas Valgemere Karjala (Viena-Karjala) valdade esindajate kongress välja Põhja-Karjala (Uhtua) vabariigi vapi ja lipu.   Karjalas, venekeelses sotsiaalvõrgustikus VKontakte tegutsev initsiatiivgrupp „Karjala keelele Karjalas ametlik staatus“, kutsus üles tähistama karjalaste rahvuslipu juubelit. Kuna…

Märtsiküüditamisest möödus 71 aastat

Kolmapäeval, 25. märtsil 2020 möödus 71 aastat märtsiküüditamisest. Samal päeval 1949. aastal küüditas Nõukogude Liit Siberi äärealadele 20 000 eesti meest, naist ja last. Ühe päevaga viidi Eestist ära peaaegu 3% eesti toonasest rahvastikust. Eesti Mälu Instituudi algatusel süüdatakse igal…

Eesti nomineeris Soomaa haabjakultuuri UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse

19. märtsil allkirjastas kultuuriminister Tõnis Lukas taotluse kanda “Ühepuulootsiku ehitamine ja kasutamine Soomaal” UNESCO kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimistusse. Otsus Soomaa haabjakultuuri kandmiseks üleilmsesse nimistusse tehakse UNESCOs 2021. a. lõpuks. Soomaa ühepuulootsik ehk haabjas esindab ürgset eesti ja soome-ugri…

Kirjanik Indrek Koff soovitab lugeda mansi luulet

Apollo raamatuportaal: Kuna koroonaviiruse pandeemia tõttu lükkus kirjandusfestival HeadRead sügisesse ja lähinädalail on kõigil vaja keskenduda tubastele tegevustele, jagab festivali toimkond HeadRead blogis soovitusi raamatute kohta, mis on praegusel erakordsel ajal kas eriti kõnekad või pakuvad lihtsalt väärt elamust. Kirjanik Indrek Koff soovitab Aado Lintropi…

Marimaal tähistati Ivan Kõrlja (1909-1943)  111. sünniaastapäeva

Ivan Kõrlja oli väljapaistev mari poeet ja näitleja, kes mängis peaosa Mustafa rolli esimeses nõukogude helifillmis «Lähetus ellu“ . 17. märtsil tähistati Marimaal mari filminäitleja, luuletaja Yivan Kõrlja (Kirill Ivanovi) 111. sünniaastapäeva. Kõrljat teatakse tänu Mustafa rollile esimeses nõukogude mängufilmis…

Hõimurahvaste programmi 2020. aasta Ilmapuu auhinna konkurss

PRESSITEADE: Haridus- ja teadusministeeriumi hõimurahvaste programmi nõukogu kuulutab välja 2020. aasta Ilmapuu auhinna konkurssi. Auhinna eesmärgiks on tunnustada soome-ugri põlisrahva esindajat või kollektiivi, kelle tegevus on kohalikul tasandil tihedalt, tulemuslikult ja tänuväärselt seotud hõimurahva kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega. Ilmapuu auhinna laureaadid kuulutatakse…

Fotod: Marimaa naine tegi oma kodust muuseumi Georg Otsale, kes päästis ta surmast

MAALEHT: Marimaa pealinnas Joškar Olas elab kogu elu Georg Otsa lummuses püsinud endine meditsiiniõde Polina Tšistjakova, kes oma kodu omalaadseks varamuks muutnud. Homses, 19. märtsi Maalehes ootab lugejad suur ja pikk artikkel sellest, kuidas Georg Ots oma lauluga Polina Ivanovna elu päästis ja…

Komi noorte ajaleht kasvas ajakirjaks

5. märtsil esitleti Sõktõvkaris komikeelset noorteajakirja ILJÖLÖGA  (komi keeles – Йӧлӧга, eesti keeles – Kaja), mis käeoleva aasta veebruarini ilmus kord nädalas ajalehena. Komi haridus-, teadus- ja noorsoopoliitika ministri asetäitja Oleg Kholopov tõi ajakirjaga välja, et tegemist on hea näitega komi…

Pühad hiied on avatud!

Keerulisi aegu meie rahva kümnetuhandeaastase ajaloo jooksul on olnud varemgi. Vaatamata raskustele oleme suutnud tänaseni väärika rahvana säilida ning hoida elus oma kauni keele ja kultuuri, sest oleme elanud kooskõlas loodusega. Meie esivanemad on saanud tuge iidsetest pühapaikadest. Need lugematud…

Soome Talvesõja lõpust möödus 80 aastat

Soomes tähistatakse 13. märtsil Talvesõja lõppemise 80 aastapäeva. Soome Vabariigi ja Nõukogude Liidu vaheline rahuleping jõustus 13. märtsil 1940. aastal. See lõpetas 105 päeva kestnud Talvesõja. Iseseisvuse kaitsmine nõudis suuri ohvreid. Soome kaotas sõjas 25 000 sõdurit ja ligi 44…

Karjalas valmib sel aastal kolm mängufilmi

2020. aastal valmib Karjalas kolm mängufilmi, mis filmitakse koostöös Soomega. Nende rahastamine  toimub piiriülese Soome-Venemaa  piiriülese koostööprogrammi projekti LOKKI raames. 2018. aastal võitis Karjala Kinoliit projekti, mis peab võimaldama kinematograafia arengut piirkonnas. Karjala on loodud filmivõtete jaoks, Karjalas on olemas kõik tingimused…

Põhjapõdrakasvatajad saavad tasuta juriidilist abi

Jamali põhjapõdrakasvatajate liit sõlmis Jamali-Neenetsi autonoomse ringkonna õigusorganitega kokkuleppe, mille alusel saavad nad tasuta juriidilist abi, selleks kasutatakse  messengeri Viber või WhatsApp. Abi võivad nad saada ka oma emakeeles ja praegu tõlgitakse handi keelde juriidilisi termineid. Lugege lähemalt nazaccent.ru (12.03.2020).

Venemaa konstitutsiooniparandused mõjutavad ka meie hõimurahvaid

Vene Föderatsiooni riigiduuma ja föderaalnõukogu on heaks kiitnud konstitutsiooniparandused, nüüd läheb konstitutsiooni projekt rahvahääletusele.  Muudatuste hulka kuulub ka säte, et Vene Föderatsioon garanteerib riigi territooriumil elavate rahvaste etnokultuurilise ja keelelise paljususe säilimise. Lugege lähemalt nazaccent.ru (11.03.2020).  

Jaak Prozes: komid muretsevad keskkonna ja keele kestmise pärast

Juunis Tartus toimuva kaheksanda soome-ugri rahvaste maailmakongressi eel korraldavad Venemaa soome-ugri rahvad oma korralisi kongresse. 14.–15. veebruarini toimus Sõktõvkaris komi rahva 12. kongress, mis kujunes tormilisemaks kui mitmed eelnevad. Kongresside tähendus on soome-ugri rahvaste seas erinev, osale on need formaalsed,…

Hõimurahvaste programmi I vooru toetused

  Hõimurahvaste programmi nõukogu otsustas 2020. a esimeses voorus eraldada järgnevad toetused: MTÜ Tallinna Mari selts – Mari Sangari päeva ja Mari seltsi Eestis tegutsemise 30. aastapäeva tähistamiseks Tallinnas 1020 eurot. Tartu Marilaste Liit MTÜ – Mari sangari päeva tähistamiseks…

Karjalased kogunevad kongressile

Tuleval nädalavahetusel, 14. – 15. märtsini toimub Aunuses (Olonets) IX karjala rahva kongress, mis on pühendatud Karjala Vabariigi 100. sünnipäevale. Kongress võtab vastu karjalaste olukorda kajastava resolutsiooni, samuti valitakse saadikud VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressile, mis toimub 17. – 19. juuni…

Fenno-Ugria kutsub üles tutvuma soome-ugri rahvaste tegemistega

Fenno-Ugria annab märku, et meie kontorist (Pärnu mnt 28-9) saab osta mitmeid trükiseid, millega tasub enne VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressi tutvust teha.  ERMi teadur Indrek Jäätsi raamatut „Ekspeditsioonid läänemeresoome muinasmaale. Eesti etnograafide vepsa välitööde päevikud (1962-1969). Raamat on siin müügil…

Hõimupäevade udmurdi artist pälvis Vene muusikatööstuse tähelepanu

Oktoobris hõimupäevadel käinud Shoner Paul avalikustas permikomikeelse laulu „Yoko“, mida hindas väga edukaks ka Moskvas tegutsev produtsent Ilja Druzyakin. Kui üleval asuv video ei avane, saate laulu kuulata selle lingi kaudu. 25-aastane Pavel Aleksandrov (muusikunimega Shoner Paul) on Tatarstani Vabariigis sündinud…

Soome president Niinistö külastas Lapimaad

Maailmakongressi eel tegi Soome president Sauli Niinistö taas töövisiidi Põhja-Pohjoismaale ja Lapimaale. Reis viis nii Inarisse, Sodankylässe ja Lemmenjoele. Aruteluteemade hulgas olid nii kliimaküsimused kui ka vihakõne. Ent pikemalt kõneldi ka saamide eluolust ning president ajas juttu ka põhjapõdra-kasvatajatega. Soome president külastas…

Esitleti raamatut "Ekspeditsioonid läänemeresoome muinasmaale"

ERMi teadur Indrek Jääts esitles 5. märtsil toimunud hõimuklubis Tallinnas oma raamatut “Ekspeditsioonid läänemeresoome muinasmaale. Eesti etnograafide vepsa välitööde päevikud (1962-1969)”. 1960. aastail hakkasid Eesti etnograafid taas hõimurahvaid uurima. Esimesena võeti luubi alla vepslased. Eesti rahvateadlasi köitis vepsa kolkakülades säilinud…

Vaata uuesti: pärimusmuusikute kontsert Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks

ERRi kultuuriportaal: 4. märtsil toimus Eesti Rahva Muuseumi silla-alal (A-sissepääs) kontsert Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks. Kontserdil esinesid pärimusmuusikud ja muusikalised koosseisud, kes on pärimusmuusikast inspiratsiooni ning Eesti Rahvaluule Arhiivist abi saanud. ERR kultuuriportaal ja Klassikaraadio kandsid kontserdi üle. Kontserti saab ka järele vaadata….

Indrek Jääts: Vepsamaal palub mõni naine endiselt metsalt luba, kui marju korjama läheb

Neljapäeval, 5. märtsil kell 17 kõneleb ERMi teadur Indrek Jääts Eesti Keele Instituudis toimuvas hõimuklubis sellest, mis on Vepsamaal viimase poolsajandi jooksul muutunud on. Fenno-Ugria küsis Jäätsilt mõned küsimused. Lugege lähemalt sündmusest siin. Mis muutused on Vepsamaal toimunud 50 aastaga,…

Eesti Rahvusringhäälingu segakoor sõidab mari laulupeole

Suvel, 12. juunil toimub Mäemari rajoonis, Kogosola  (Troitsko-Posad) küla väljakul IX mari laulupidu “Peledõš Aio”, kuhu sõidab ka Eesti Rahvusringhäälingu segakoor. Iga laulupeoga on nii esinejate kui ka publiku arv kasvanud, tänavu on peole oodata üle 5000 peatvaataja.   Juba traditsiooniks…

Soomeugri näitused  rändavad maailmas

Eesti Rahva Muuseumi näitus „Ajanihe“ jätkab rändamist nii Ungaris kui Eestis ning äsja Komi Rahvusmuuseumis avatud rändnäitus „Jahirajad: küttimine sürjakomide (soomeugrilaste) maailmavaates ja igapäevaelus“ jõuab soome-ugri rahvaste maailmakongressi ajal ka Tartusse. ERMi ja Komi Rahvusmuuseumi koostöönäitus annab ülevaate soomeugrilaste jahipidamistavadest…

Kummaline soome-ugri ilm: pea iga eenets saab endale isikliku aabitsa

Maaleht: Märtsi keskel ilmub Peterburis esimene eenetsikeelne aabits, mida trükitakse 200 eksemplari, kokku on soome-ugrilaste hulka kuuluvaid eenetseid 221, kellest emakeele valdajaid vaid 43. Enamik eenetsitest elab Taimõri poolsaarel, kahes tundra külas – Potapovos ja Vorontsovos. Eenetsi keelt aga valdab vaid…

Mari rahva kongress koguneb aprillis

Aprillis toimub mari rahva XI kongress, kus valitakse ka mari delegatsioon VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressile. Kõikjal Mari Vabariigis, aga ka mari diasporaa seas toimuvad delegaatide valimised. Konkurents ühele saadiku kohale on päris tihe ja selle üle võib ainult head meelt…

Ikõt, kokõt, kumõt - marid võistlesid püha puhul mängudes lumel

Ikõt, kokõt, kumõt! See on mari keeles üks, kaks, kolm, ja kolme peal pistsid võistlejad, pann koos suure koogiga käes, jooksu pöördekohani ja tagasi, et siis heita küpsetis oma võistkonnakaaslase tühjale pannile. Tartu laululava taga lumel oli maride vanima püha üjarnja puhul kavas teisigi…

Tatarstani marid taotlevad marikeelseid telesaateid

Tatatarstanis elavad marid, kes muidu marikeelseid telesaateid ei näe, pöördusid Vene Riigiduuma poole ettepanekuga toetada marikeelsete telesaadete vahendamist ka Tatarstanis.  Varasemalt on seda nõudnud mari kogukonnad Sverdlovski oblastis, Udmurtias ja Baškortostanis. Probleemiks on, et ligi pooled maridest elavad väljaspool Mari…

Indrek Jääts kõneleb hõimuklubis Vepsamaast

PRESSITEADE: Erandlikult tuleb vepslastele pühendatud hõimuklubi kokku neljapäeval, 5. märtsil kell 17. ERMi teadur Indrek Jääts annab Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6) ülevaate vepslaste eluolust viimase poolsajandi jooksul. Etnoloog Indrek Jääts räägib Eesti Rahva Muuseumi tegemistest vepslaste uurimisel…

Mälestati ersa aabitsa autorit

Saranskis mälestati loengusarjaga esimese ersa keelse aabitsa autorit, etnograafi ja vaimulikku Avksenti Jurtovit (1854-1916). Aabits ilmus 1884. aastal, sisaldas lisaks luuletusi ja palveid. Lugege lähemalt siin (izvmor.ru, 21.02.2020).

Ilmus uus handi luulekogu

Hantõ-Mansiiskis ilmus 200 eksemplaris handi luulekogu „Hantõ mirem arat“  (e. k. “Minu handi rahva laulud”), kus on avaldatud kahekümne autori luuletused.  Lugege lähemalt siin (nazaccent.ru, 27.02.2020).

Karjala Vabariigi sünnipäeva tähistati ka Moskvas

Karjala Vabariigi 100. sünnipäeva ürituste raames kõlas Moskva metroos karjala muusika. Lugege lähemalt siin (nazaccent.ru, 21.02.2020)27

Petroskoi kirjastuse Periodika vabanenud ruumid lähevad mittetulundusühingutele

Petroskoi (Petrozavodsk) kirjastuse Periodika vabanenud ruumides avatakse Karjala Rahvaste Sõpruse Maja. Karjala Vabariigi rahvastiku- ja regionaalpoliitika ministri Sergei Kisseljovi sõnul ei ole Karjalas piisavalt tasuta ruume, kus saaksid oma tööd teha mittetulundusühingud. Rahvaste Sõpruse Majas, milletaolisi leidub mujalgi Venemaal  saavad mittetulundusühingud…

Handi põdrakasvataja peab videologi

Handi-Mansi autonoomse ringkonna põhjapõdrakasvataja Vladimir Aivas peab Youtube´is videologi põlisrahvaste elust ja tal on üle 10 000 jälgija. Lugege lähemalt siin (nazaccent.ru, 28.02.2020).

Sõktõvkaris toimus 14. – 15. veebruarini komi rahva XII kongress

Kongressi korraldas komi rahva liikumine Komi voitõr. Organisatsiooni valiti taas juhtima väikeettevõtja Aleksei Gabov. Teravaimate teemadena tõstatusid halb demograafiline olukord ja looduskaitsega seonduvad küsimused. Lisaks tegi saadikutele muret komi keele kasutusvõimaluste kahanemine. Lugege lähemalt siin (nazaccent.ru, 17.02.2020).

Soome tähistab 28. veebruaril Kalevala päeva

28. veebruaril 1835. aastal kirjutas Elias Lönnrot rahvuseepose Kalevala eessõna. Selle tähtsa sündmuse meenutamiseks heisatakse sel päeval Soomes rahvuslipud ja toimub arvukalt pidulikke sündmusi. 1928. aastal tähistati sel päeval ka hõimupäeva, mille tähistamine nihkus 1931. aastal oktoobrikuu kolmandale nädalavahetusele. Seega…

Kontsert Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks

4. märtsil toimub Eesti Rahva Muuseumi Jakob Hurda saalis kontsert Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks. Kontserdil esinevad pärimusmuusikud ja muusikalised koosseisud, kes on pärimusmuusikast inspiratsiooni ning Eesti Rahvaluule Arhiivist abi saanud. Meie, see tähendab muusikud, luuletajad, loojad, teadlased, õpetajad, pärimushuvilised ja…

Jaak Prozes: Kas Putin tuleb või ei tule, selles on küsimus

POSTIMEES: Putini osalemine soome-ugri rahvaste maailma-kongressil on peaaegu ainukeseks võimaluseks näidata maailmale, et soome-ugri rahvad on olemas, ja see aitaks tõstatada soome-ugri rahvaste küsimusi kõige kõrgemal tasemel, kirjutab soome-ugri hõimuliikumise edendaja Jaak Prozes. Lugege lähemalt siin (Jaak Prozes, Postimees, 26.02.2020).

Soome-ugri rahvaste maailmakongressile ERMi tuleb virtuaalne suitsusaun

Nelja kuu pärast, 17.–19.juuninitoimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis kaheksas soome-ugri rahvaste maailmakongress, kuhu võib tulla ka Venemaa president Vladimir Putin. Aga võib ka mitte tulla. Kongressil on lubanud osaleda kõigi omariiklusega soomeugrilaste, nii Soome kui ka Ungari president, ja loomulikult…

Vabariigi aastapäev algab lipuheiskamisega ja lõppeb ühise rongisõiduga

ERRi kultuuriportaal: Vabariigi aastapäeva pidustused 24. veebruaril algavad tavapärase piduliku lipuheiskamisega Toompeal ja lõppevad nendele, kes osalevad presidendi vastuvõtul Viljandis, võimalusega sõita erirongiga tagasi Tallinnasse. Aastapäevapidustused saavad alguse juba reedel, 21. veebruaril, kui president Kersti Kaljulaid annnab Tallinnas Noblessneri valukojas…

Esimene eenetsi aabits võib juriidiliselt kinnitada eenetsi kirjakeele

2020. aasta märtsi keskel ilmub Peterburis esimene eenetsikeelne aabits. Kokku trükitakse raamatuid 200 eksemplari. Aabitsa välja andmise eesmärgiks on luua ja juriidiliselt kinnitada eenetsi kirjakeel. Eenetsi keeles on praegu 37 tähte, millest 3 on spetsiifilised. Eenetsid on Vene Föderatsiooni, uurali keelkonda…

Ilmus handikeelne folk-rock album

Jekaterinburgis tegutsev folk-rock ansambel URMAN andis välja handikeelse albumi „ Kui ma oskaks lennata“ – „Purlõtõ ki ma hošam“. Tekstid tõlkis handi ajalehe „Luh avt“ peatoimetaja, folklorist Gennadi Keltšin. Album anti välja Helsingi Ülikooli üliõpilaste liidu soome-ugri toetusrühma toetusel. Lugege lähemalt siin (nazaccent.ru,…

Venemaal ilmus mitmeid raamatuid soome-ugri keeltes

Vene Föderatsioonis anti 2019 aastal riigis räägitavates erinevates keeltes välja 1050 raamatut ja brožüüri. Kõige enam tatari keeles – 272 raamatut, järgnesid jakuudi keel 161 raamatu ja baškiiri keel 153 raamatuga. Udmurdi keeles ilmus 33 raamatut, komi keeles 28 ja…

Udmurdi vanaisad kogunesid lastelastega mängima

Udmurdi vanaisad kogunesid Tatõšlõ rajooni  Rahvaste sõpruse majja, et rääkida lastelastega. Lisaks pidid lapsed esitama vanaisasid kujutavat pantomiimi ja vanaisad mängima mänguautodega. Tšužatijos (emapoolne vanaisa) ja pesjataijos (isapoolne vanaisa). Lugege lähemalt siin (nazaccent.ru, 21.02.2020).

Murmanski oblasti saamid tähistasid oma rahvuspüha näituste ja kombetalitusega

Sündmused algasid 6. veebruaril saami lipu heiskamisega, millele järgnes kontsert. Esinesid tuntud saami lauljad Marina Grintšuk ja Aleksandra Gavrilova, samuti folklooriansambel „Tavvjal innk“. Saami nõid Nadežda Fenina viis läbi rituaali „ Ühendav lõke“. Esitleti mitmeid saame tutvustavaid raamatuid, millest märkimisväärseim Viktoria…

Venemaal allkirjastati põlisrahvaid kaitsvad seadusemuudatused

Venemaa president kirjutas alla seadusemuudatustele põlisrahvaste õiguste garanteerimiseks. Sellega luuakase põlisrahvaste register, kuhu kantakse kõike elanikud, kes kuuluvad põlisrahvaste hulka. Ekspertide arvates võimaldavad muudatused paremini seista põlisrahvaste huvide eest. Lugege lähemalt siin (nazaccent.ru, 07.02.2020).

Täna on rahvusvaheline emakeele päev

Rahvusvahelisest emakeelepäeva tähistatakse 21. veebruaril UNESCO algatusel alates 2000. aastast. Päeva eesmärk on edendada lingvistilist mitmekesisust, samuti mitmekeelset haridust ning tõsta inimeste teadlikkust keele- ja kultuuritraditsioonidest. Erilisemat tähelepanu pööratakse rahvusvahelisel emakeelepäeval väikestele ja kaduvatele keeltele. UNESCO hinnangul on Venemaal ohustatud…

Mari folklooril põhinev turismimarsruut kuulutati Mari Vabariigis parimaks

Peredele välja töötatud teekond koos giidiga Mari muinasjutumuuseumis “Külas Yushto Kugyza” tunnistati parimaks turismimarsruudiks Mari El Vabariigis. Marsruut sai Mari El Turismijuhi konkursi võitjaks. Konkursi viisid läbi vabariigi spordi-, turismi- ja noorsoopoliitika ministeeriumi spetsialistid. Lugege lähemalt siin (nazaccent.ru, 20.02.2020).

Pärimusmuusikute kontsert Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks

4. märtsil toimub Eesti Rahva Muuseumi Jakob Hurda saalis kontsert Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks. Kontserdil esinevad pärimusmuusikud ja muusikalised koosseisud, kes on pärimusmuusikast inspiratsiooni ning Eesti Rahvaluule Arhiivist abi saanud. Meie, see tähendab muusikud, luuletajad, loojad, teadlased, õpetajad, pärimushuvilised ja…

Luuakse interaktiivne udmurdi keele sõnastik

Sarapulis kavatsetakse koostada interaktiivne udmurdi keele sõnastik. Sellest teavitas linna administratsiooni pressiteenistus. Projekti nimi on “3D DORKYL” ning see algab algab 1. märtsil. Selle raames avaldatakse interaktiivne sõnastik ja arendatakse välja uuendusliku liitreaalsuse tehnoloogiaga rakendus.

Hõimuklubis saab kuulda hõimuharrastusest ja soomeugrilusest Eestis

PRESSITEADE: Kolmapäeval, 19. veebruaril kell 17 koguneb Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) hõimuklubi, kus etnoloog Svetlana Karm kõneleb hõimuharrastusest ja soomeugrilusest Eestis. Klubis, mille alapealkiri on „Kui aga mõte lennata saab üle kahe ilmajao piiri …“ * uurib Karm, mis on…

President Vladimir Putin võib Tartusse kongressile tulla, aga võib ka tulemata jääda

Täpselt nelja kuu pärast käib Eesti Rahva Muuseumis kaheksas soome-ugri rahvaste maailmakongress. Ja kuigi Eesti president Kersti Kaljulaid on andnud Venemaa presidendile Vladimir Putinile üle kongressi korraldajate kutse osaleda kongressil, ei ole kindel, kas Putin tuleb. “Lõplikku kinnitust, et Venemaa…

Veel neli kuud ning soomeugrilased peavad Eesti Rahva Muuseumis maailmakongressi

Veidi enne jaaniööd, mis on soomeugrilastele ammustest aegades olnud väga tähtis, kogunevad Eesti Rahva Muuseumi kolmeks päevaks Venemaa, Ungari, Soome ja Eesti soomeugrilaste esindajad, et vaadata üle praeguse elu rõõmud ja mured ning ammutada koosolemisest jõudu edasiseks kestmiseks. Veidi enne…

Suvel Tartus toimuva soome-ugri maailmakongressi teema on "Kultuurimaastikud - keel ja meel"

Kultuurimaastikud – keel ja meel on 8. soome-ugri rahvaste maailmakongressi teemaks. Eesti võõrustab kongressi juba teist korda, kuid esmakordne sündmus ERMi ja Tartu jaoks. Vaata lisainfot tartu2020fu.ee ja The 8th World Congress of Finno-Ugric Peoples. Täna oli Kultuuriministeeriumis meediabriifing ja Vikerraadio…

Hõimlaste tähtsaim kongress ootab vabatahtlikke ja vaatlejaid

Avatud on registreerumine VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressile, mis toimub 17.-19. juunini 2020 Tartus, Eesti Rahva Muuseumis. Maailmakongressi korraldaja – Fenno-Ugria Asutus annab teada, et nüüdsest saavad nii huvilised kui vabatahtlikud end hõimlaste tähtsamale kohtumisele kirja panna. See käib elektrooniliselt aadressilt tartu2020fu.ee. Kongressile oodatakse kõigi…

VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressile registreerumine on tänasest avatud

PRESSITEADE: Tänasest, 17. veebruarist avatakse registreerimine delegaatidele VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressil, mis toimub 17.–19. juunini Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Maailmakongressi peetakse üle nelja aasta ning seekord on teema „Kultuurimaastikud – meel ja keel“. Osalejatena saavad registreeruda soome-ugri rahvaste delegatsioonid, vaatlejad…

Soomeugrilase minapilt ja vallutaja pilk

Kuidas on eestlasi pildiliselt kujutatud? Millised paistavad nad võrdluses Vene impeeriumi rahvaste, aga ka teiste koloniseeritud põlisrahvaste kujutistega? Sellest kirjutab TLÜ õppejõud, ajaloolane Linda Kaljundi, kes just hiljaaegu viis läbi ka Fenno-Ugria hõimuklubi teemal “Vallutaja pilk”.  Loe lähemalt siin (Linda Kaljundi,…

Lapimaal toimus ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi eelkohtumine

ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi liige Sven-Erik Soosaar kirjutab lähemalt 10.-14. veebruaril Soomes Inaris (saami Aanar, Aanaar, Anár) toimunud püsifoorumi istungieelsest kohtumisest. 16st foorumi liikmest oli kohal 15, kes on pärit 14st riigist (Austraalia, Boliivia, Burundi, Colombia, Ecuador, Eesti, Hiina, Mehhiko, Namiibia,…

Eesti Sõjamuuseumis saab näha teabenäitust soome-ugri rahvaste iseseisvusest ja autonoomiast

PRESSITEADE: Eesti Sõjamuuseumis – kindral Laidoneri muuseumis (Viimsi, Mõisa tee 1) saab näha unikaalse fotomaterjali põhjal koostatud teabenäitust „Kellele iseseisvus, kellele autonoomia. 100 aastat soome-ugri iseolemist“, mis käsitleb eestlaste ja meie hõimurahvaste autonoomiate ning iseseisvuse kujunemist saja aasta eest. Sada…

Pärimusmuusikute hädaabikõne peaministrile

Ilmus lugu „Hädaabikõne peaministrile rahvusteaduste ja Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks”. Mari Kalkun ja Kristiina Ehin lõid Miina Härma ja Anna Haava sõnadest ja viisist inspireeritult päevakajalise protestilaulu, mille lõpus kõlab üleskutse: „Seni kui rahvusteadlasi ei hinnata ja heidetakse üle parraste, tuleb emakeelepäeval vinnata lipud poolde…

Jaak Prozes: Iseseisvumine algab organiseerumisest

Venemaa soome-ugri rahvaste organiseerumisest komide näitel kirjutab Fenno-Ugria Asutuse nõunik, ajaloolane Jaak Prozes. “Komid tegid aastail 1989-1991 tõepoolest imet. Nad olid Vene Föderatsiooni rahvastest esimesed, kes kutsusid kokku oma rahva kongressi ja saavutasid kongressi täitevorganile komi rahva kõrgeima esindusorgani tiitli,…

Täna on saami rahvuspüha

Täpselt sada kolm aastat tagasi 06.02.1917 toimus Norras, Trondheimis esimene saamide koosolek, mis pani aluse Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa saamide koostööle. Aastal 1956  moodustati Saami Nõukogu, mis esindas Norra, Rootsi ja Soome saamide organisatsioone, 1992. aastal liitusid organisatsiooniga Venemaa…

Akadeemik Paul Ariste 115

Täna 115 aastat tagasi sündis Torma kihelkonnas Rääbisel väljapaistev keeleteadlane ja fennougrist Paul Berg, kes alates 1927. aastast kandis nime Ariste (3.02.1905-02.02.1990). Paul Ariste õppis Tartu Ülikoolis, kus ta kaitses 1931. aastal magistriväitekirja “Eesti-rootsi laensõnad eesti keeles”. 1939. aastal lõpetas…

Vadja keelest Paul Ariste 115. sünniaastapäeva puhul hõimuklubis  

PRESSITEADE: Kolmapäeval, 5. veebruaril 2020 kell 17 koguneb Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) hõimuklubi. Ettekandega „Paul Ariste ja tema vadja päevikud“ esineb folklorist Ergo-Hart Västrik. Vadja keele, eesti keele lähima sugulaskeele uurimine oli akadeemik Paul Ariste (03.02.1905–02.02.1990)…

Soome-ugri maailmakongressi logo kujundas ... ürask

Rein Sikk Maalehest kirjutas loo 17.-19. juunil Tartus toimuva VIII soome-ugri maailmakongressi logost. Märgi keskne kujund lähtub väike-saareüraski haudmekäikude mustrist, selgitab autor Peeter Laurits. Tartus toimuva maailmakongressi, ligi 25 miljoni soome-ugrilase tähtsaima sündmuse embleemi kujundanud Peeter Laurits andis Maalehele teada…

Avalik manifest: tehnoloogilise innovatsiooni kõrval ei tohi unustada Eesti-uuringute rahastamist

Täna avaldas kuus humanitaarteaduslikku asutust koos kümnete alla kirjutanud organisatsioonidega avaliku manifesti, et juhtida tähelepanu Eesti teaduse alarahastatusele, aga eriti Eesti-uuringute vaeslapse rolli jäämisele. Loe lähemalt siin.  

Otseülekanne humanitaaria mitterahastamise teemal

ERRi kultuuriportaal: Neljapäeval, 30. jaanuaril kell 15 toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis Roosikrantsi 6 Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi eestvedamisel vestlusring “Hing paelaga kaelas”, milles käsitletakse eestikeelse humanitaaria olukorda ja väljavaateid praeguse teadusrahastuse süsteemi jätkudes. ERR kultuuriportaal kannab sündmuse…

Komi keele oskajate vähesus pärsib komikeelse teaduse arengut

Komi kultuurikeskus Sõktõvkaris käivitas komi keele kasutusvaldkondi käsitleva ümarlaudade sarja. Esimese teemana tuli aruteluks komi keele kasutus ja keeleoskajate vähesus teadussfääris. Komi ajaloo-, keele- ja kirjanduse instituudi teadlane Aleksei Rassõhajev rääkis rahvuskaadri problemist. Ta rõhutas, et iga aastaga väheneb kooliõpilaste…

Kaks kaljujooniste uurimiskeskust ühendatakse muuseumiks

Kaljujooniste muuseum, milleks ühendatakse kaks Šuomua (Sorokka-Belomorski) ja Pudooži rajoonis tegutsevat uurimiskeskust, kavatsetakse avada 2020. aastal. Muuseumisse kavandatakse ehitada kaljujooniseid kaitsvad paviljonid, külalistemaja ning avada eraldi külastajatele mõeldud alad. Muuseumi baasiks kujuneb Šuomua kaljujooniste munitsipaalmuuseum, mille territooriumil asuvate Zalavruga kaljujooniste…

Saami ühendus võitis Rootsi kohtus õiguse ise jahti ja kalapüüki korraldada

Rootsi ülemkohus andis täna riigi põhjaosas elavate saamide ühendusele õiguse korraldada ise jahti ja kalapüüki. Kohtuotsus lõi Rootsi põliselanike õiguste kaitse pretsedendi. Girjase saamid said eksklusiivse õiguse hallata küttimis- ja kalapüügiõigusi saamide traditsioonilistel aladel. Kohus rõhutas, et riigil, kellele maa…

Palju õnne M. A. Castréni Selts!

Fenno-Ugria soovib südamlikult palju õnne sünnipäevaks M. A. Castréni Seltsile, mis tähistab 30ndat juubelit! Castréni Selts on Soome hõimuliikumise alustala ning Fenno-Ugria tähtsaim koostööpartner Soomes! Kuigi ametlik sünnipäevapidu tuleb alles sügisel, hõimupäeval, soovime seltsile siiski õnne juba praegu! M. A….

Kordelini abiraha taotlusi saab esitada kuni 31. jaanuarini

Kordelini abiraha toetused on stipendiumid, mis on mõeldud soome-ugri keelte uurijatele ja soome kirjanduse tõlkijatele Alfred Kordelini Sihtasutuse Eesti Fond Fond toetab Eestis tehtavat eesti ja teiste soome-ugri keelte alast uurimistööd ning soome kirjanduse tõlkimist eesti keelde. Stipendiumiga toetatakse peamiselt väitekirjade lõpetamist ning kaetakse seminari- ja konverentsikulusid. …

Lahkusid kaks mari kultuuriaktivisti

Jaak Prozes: Oleme väga kurvad, sest mõlemad lahkunud Moskva mari kaasmaalaskonna juhid olid suured Eesti sõbrad, kartmatud oma rahva keeleliste ja kultuuriliste huvide eest seisjad. Meid nad aitasid heade nõuannetega ja olid omamoodi Mari-Eesti kultuurisillaks. Paljud mari folklooriansamblid jõudsid tänu…

Udmurdimaal tähistatakse rahvusvahelist pelmeenipäeva

Udmurdimaal tähistatakse 1-8 veebrauarini  erinevate sündmustega Rahvusvahelist pelmeenipäeva. Seekord tutvustatakse Ižkari (Iževsk) majahoovides vanu udmurdi mänge, mida on mugandatud tänapäevaste oludega.  Lugege lähemalt siin (nazaccent.ru, 14.01.2020)

Uurijad lõpetasid Albert Razini juhtumi süüdlase puutumise tõttu

Uurijad lõpetasid udmurt Albert Razini enesüütamist puudutava kriminaalasja uurimise, kuna nad ei tuvastanud süüdlast. Kriminaalasi oli algatud 10. septembril Udmurdimaa parlamendihoone ees ennast süüdanud teenelise udmurdi teadlse enesüütamise asjus, paragrahvi alusel, mis puudutas teadlase enesetapule kaasa aitamist. Lugege lähemalt siin…

Aasta esimeses hõimuklubis tuleb juttu soome-ugri rahvaste pildilisest kujutamisest

PRESSITEADE: Kolmapäeval, 22. jaanuaril 2020 kell 17.00 toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) kevadhooaja esimene Fenno-Ugria hõimuklubi, kus ajaloolane Linda Kaljundi (Tallinna Ülikool) räägib sellest, kuidas kujunes soome-ugri rahvaste pildilise kujutamise traditsioon Vene tsaaririigis. Juttu tuleb sellest,…

В Удмуртии "звездой" быть не принято!

Богдан Анфиногенов о творчестве и удмуртском характере.  Поэт, музыкант, исполнитель, сотрудник Дома Дружбы народов в Ижевске Богдан Анфиногенов широкой публике стал известен несколько лет назад, когда снял клип на песню “Супер удмурты”. О национальном и сокровенном – в интервью “НацАкценту”. …

Soosaar ja Tsõkarev alustasid tööd ÜRO põlisrahvaste foorumis

Käesoleva aasta 1. jaanuarist alustasid ÜRO Põlisrahvaste foorumis (United Nations Permanent Forum on Indigenous Issues) tööd uued eksperdid. Samas grupis alustasid tööd Eesti esindaja Sven-Erik Soosaar, kes on ühtlasi ka MTÜ Fenno-Ugria Asutuse juhatuse liige ja Karjala rahvusaktivist Aleksei Tsõkarev. Teine…

Lüüdi-karjala keele kursusi hakatakse toetama Karjala Vabariigi eelarvest

Lüüdi-karjala keele kursusi hakatakse toetama Karjala Vabariigi eelarvest. Kursused on õppijaile tasuta. Lüüdikarjala keelt valdab u 3000 inimest. Lugege lähemalt siin (nazaccent.ru, 14.01.2020).

Udmurt määrati Vene konstitutsiooni töörühma liikmeks

Udmurdi rahvusest Venemaa rahvuste assamblee president Svetlana Smirnova määrati Vene Föderatsiooni konstitutsiooni muudatusi tegeva töörühma liikmeks. Tema sõnul puudutavad parandusi rahvussuhteid. Lugege lähemalt siin (nazaccent.ru, 16.01.2020).

Venemaa määras MTÜ-de finantseerimise korra

Venemaa määras rahvussuhetega tegelevate MTÜ-de riikliku finantseerimise korra. Lugege lähemalt siin (nazzaccent.ru, 28.12.2019).

Arved Breidaks: Putini pidu Tartus

Võimalus, et juulis Tartus toimuvast soome-ugri rahvaste kongressist võtab osa ka Venemaa president Vladimir Putin, on paljud kihevile ajanud. Ühelt poolt võiks tema külaskäik justkui tähistada uut lehekülge Eesti-Vene suhetes. Teisalt ei saa mööda vaadata faktist, et Putini Venemaal käib…

Murmanski oblasti justiitsministeerium loobus varasematest süüdistustest Saamide pärandi fondi vastu

Häid uudiseid saamidelt: Murmanski oblasti justiitsministeerium loobus varasematest süüdistustest Saamide pärandi fondi vastu, milles kodanikuühendus taheti tunnistada välisagendiks. Süüdistused tehti, kuna märtsis oli fond kaevanud ÜRO-sse, et Murmnaski oblasti saamide õigusi rikutakse. Saamid pöördusid ÜRO poole peale seda kui kohalik…

Valner Valme: keelele lüüakse hingekella?

Praeguste humanitaariale kahjulike rahastusotsuste mõju ei ole ainult tänases päevas, aga pikem, sest kultuuriuurimise alarahastus kahandab ka sellealast järelkasvu, kes läheb õppima välismaale, ütleb Valner Valme Vikerraadio päevakommentaaris. Viimasel ajal tuleb järjest avalikuks ilminguid, mille üldpildiks kujuneb, et Eesti riigis…

Udmurdimaal tähistatakse Kuzebai Gerdi sünniaastapäeva

14. jaanuaril tähistati Ižkaris (Iževsk) Udmurdimaal sealse kuulsa luuletaja Kuzebai Gerdi 122. sünniaastapäeva. Gerdi ausamba juurde asetati lilled ja udmurdi poeedid lugesid samba juures Gerdi luulet. Udmurdi rahvusmuuseumis toimus ekskursioon ja tutvustati ekspositsiooni „Udmurdimaa. XX sajand“. Järgnes kirjanduslik arutelu „Sõna…

90 aastat mordvalaste enesemääramisest

10. jaanuaril möödus 90 aastat Mordva autonoomase oblasti asutamisest. Kuidas ersadel ja mokšadel aga tegelikult läheb, sellest kirjutab lähemalt Jaak Prozes. Mordva autonoomne oblast moodustati aastail 1928-1929 eksisteerinud Mordva ringkonna asemel 1930. 1934. aastal nimetati oblast ümber vabariigiks. Toimusid ka…

Kuhu kadus õigus õppida karjala keelt?

Vanas Karjala külas Vieljärvis (Vedlozero) asuvas lasteaias Linduine pole juba teist aastat spetsialisti, kes oskaks karjala keelt ja õpetaks seda lastele. Vaatamata Venemaa föderaalsele kui ka põhiseaduslikule õigusele õppida ka emakeelt, ei õpetata selles lasteaias, kus käivad kohalike karjalaste lapsed,…

Tuuli Reinsoo: rahvaluulearhiivis on meie lähtekood ja teie tahate serverid välja lülitada

Et kultuur ja teadus on elujõulised ja suudavad leida mooduseid ellu jääda ka praegu valitseva, ma ütleks, vaimse kiusamise õhkkonnas, selles ma üldse ei kahtle, oleme hullematki näinud, ütleb 2016. aasta Eesti Vabariigi Presidendi Rahvaluulepreemia laureaat Tuuli Reinsoo. “Aga peaks olema…

Kirjandusmuuseumis ootab grandirahast ilmajäämise tõttu ees koondamine

Eesti Kirjandusmuuseum jäi eelmise aasta taotlusvoorus ilma Eesti Teadusagentuuride uurimistoetustest. Grandirahast ilmajäämine paneb kirjandusmuuseumi raskesse olukorda, mis päädib töökorralduste muudatustega ning tõenäoliselt ka koondamistega. Eesti Teadusagentuuride uurimistoetusi said protsentuaalselt kõige vähem humanitaar ja sotsiaalvaldkond. Kehvasti läks ka Eesti Kirjandusmuuseumi teadlastel,…

Kakskeelsus ja keelepoliitika võru-eesti näitel

Sulev Iva kirjutas Sirbis: “Eestis ja Euroopas tuleb soosida ja väärtustada senisest rohkem mitmekeelsust ning keskenduda ennekõike väiksematele, eriti omamaistele ohustatud põliskeeltele.” Kes peab eesti keelt n-ö väikseks keeleks, sel tasub meeles pidada, et suurem osa maailma keeltest on palju…

Arved Breidaks: Putini pidu Tartus

Postimees: Võimalus, et juulis Tartus toimuvast soome-ugri rahvaste kongressist võtab osa ka Venemaa president Vladimir Putin, on paljud kihevile ajanud. Ühelt poolt võiks tema külaskäik justkui tähistada uut lehekülge Eesti-Vene suhetes. Teisalt ei saa mööda vaadata faktist, et Putini Venemaal…

Aado Lintrop mõtiskleb, kuidas Eesti Rahvaluule Arhiivi teadlased jäid ilma teadusrahadeta

Oma blogis kirjutab Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Aado Lintrop: “Täna mõtisklen teemal, kuidas minust, 2018. aasta riikliku teaduspreemia nominendist, saab mõne kuu pärast koondatud humanitaarteadlane. Tõsi, koondamisteadet seni veel kätte antud pole, aga küll see tuleb, sest palju muid võimalusi, kui…

Soome-ugri juurtega Putini visiit Eestisse võiks Venemaa hõimlased vabastada hirmu painest

Juba pool aastat enne soome-ugri rahvaste maailmakongressi Tartus on selle tähtteemaks tõusnud Venemaa presidendi Vladimir Putini võimalik osalemine. Miks, selgitab hõimuliikumise spetsialist, Fenno-Ugria asutuse nõunik Jaak Prozes. Millest nii suur huvi Putini osalemise vastu? Ta pole Eestis käinud Venemaa presidendina,…

Kauksi Ülle: Looduse hävitamise järel kaob ka keel

Lõuna-Eesti Postimees: Võru-seto kirjanik Kauksi Ülle vaatab murega, kuidas kas piitsa ähvardusel või präänikuga meelitamisel unustavad soome-ugri rahvad oma põliskeele ning lõikavad harvesteriga läbi oma juured. Lugege lähemalt siin. (Arved, Breidaks, Lõuna-Eesti Postimees, 10.01.2020)

Kümme organisatsiooni asutasid Eesti põliskeelte koostöökogu

Kümme põliskeelte ja -rahvaste edendamisega tegelevat organisatsiooni on asutanud Eesti põliskeelte koostöökogu, aitamaks kaasa võru, seto, mulgi ja kihnu keele säilimisele ning arengule. Vastasutatud koostöökogu keskseks tegevuseks saab olema Eesti põliskeelte kogukondade huvikaitse Eestis, Euroopa Liidus ja rahvusvahelistes organisatsioonides, sh…

Teleajakiri "Soome-ugri maailm" tutvustas ka juunis toimuvat maailmakongressi

Juba 1993. aastast toimib Venemaa soome-ugri televisioone ühendav, kord kuus eetrisse minev teleajakiri “Soome-ugri maailm”. Praeguseks on eetrisse läinud 268 saadet. Paraku on nii, et sellest Eestis midagi eriti ei teata, aga võiks. Sedapuhku tutvustatakse aastavahetuse- ja näärikombestikku, aga soovitakse…

Suur Lipulugu. Jaak Prozes: „Kindlasti võiks soome-ugrilaste ühislipul olla suurem roll!”

Tänases, 2020. aasta 8. jaanuari Maalehes ilmus Rein Siku artikkel soome-ugri lipust. Kas seda võiks kasutada tihemini? Eesti ühe tuntuima soome-ugri asjatundja arvates tuleks hõimurahvate lippe kui identiteeti loovaid sümboleid hoopis julgemini ka läheneval maailmakongressil kasutada. Soome-ugri rahvaste VIII maailmakongress…

Soome-ugri kultuuripealinn on tänavu Miškan

Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes kirjutas lähemalt selle aasta soome-ugri kultuuripealinn Miškanist, mis asub Baškortostanis. 6. jaanuaril anti Soome-ugri kultuuripealinna tiitel pidulikult üle Miškani ( vene k. Miškino) asulale, mis on Baškortostanis elavate idamaride suurim keskus. Kokku elab rajoonikeskuses üle 6000…

Fotod Baškiiriast: marikeelne Miškino küla sai soome-ugri maailma kultuuripealinnaks

Rein Sikk Maalehest kirjutas, et Eestist 2300 kilomeetri kaugusel asuvas 6000 elanikuga Miškino külas algas soome-ugri kultuuripealinna aasta, Eestit esindas avapidustustel Rieka Hõrn Setomaalt.   Baškiirias asuv 6000 elanikuga Miškino küla alustas tegevust 25miljonilise soome-ugri maailma kultuuripealinnana. Selle kinnituseks anti neile üle kultuuripealinna sümbol-lind, mis rändab…

Vepsa animismi igavene voolavus

Madis Arukask ja Eva Saar kirjutasid Sirbis vepslaste animismist. “Palveloitse, millega metsas, kalavetel või elamises asuvaid vaime lepitada, mõistab iga vepslane veel nüüdki.” Täispikka artiklit saab lugeda SIIN (Madis Arukask, Eva Saar, SIRP, 20.12.2019). Vepslased on kõige idapoolsemad läänemeresoomlased. Üle tuhande aasta tagasi…