Vladimir Vladõkin (Omel Ladi) 75
Tema sulest on ilmunud mitu udmurtide ajalugu ja etnoloogiat tutvustavat monograafiat ning ta tegutseb kas koostaja või kaasautorina mitme udmurdi teadusväljaande juures.
Üks suurimaid ja tuntumaid Venemaa soome-ugri rahvaste teadlasi, ajaloodoktor Vladimir Vladõkin sai 75 aastaseks. Peale selle, et Vladimir Vladõkin on udmurdi teaduse suurmees, on ta ka tunnustatud kirjanik ja poeet.
Vladõkin on kirjutanud enam kui 200 teaduslikku artiklit, millest sadakond on pühendatud udmurtidele. Aga ta on uurinud ka, näiteks mustlasi, sorbe ja tatarlasi. Tema sulest on ilmunud mitu udmurtide ajalugu ja etnoloogiat tutvustavat monograafiat ning ta tegutseb kas koostaja või kaasautorina mitme udmurdi teadusväljaande juures.
Udmurdimaa aukodaniku Vladõkini kirjanikunimi on Omel Ladi, milles Omel tähistab isanime. Ladi sulest on ilmunud palju luuleraamatuid ja proosakogumikke. Ta on kirjutanud ka udmurdi hümni sõnad.
Eesti keeles on ilmunud tema luulet kirjandusajakirjas Looming, aga ka udmurdi luuleantoloogias „Hõbepaat“ ja kogumikus „Kuum öö“. Aastal 2009 ilmus luulekogu „Ajaloo nägu“. Olgu siin kohal ära toodud tema samast kogumikust pärit lugu.
„Kahjuks teatakse Udmurdimaast ja udmurtidest maailmas väga vähe. Kord oli üks õpetatud daam Saksamaal üpris imestunud, kui kuulis, et ma polegi venelane. „Kes te siis olete?“ – „Udmurt“ – „Udmu-uuurt“, venitas ta üllatunult. „Jaa-jah, ma olen kuulnud, et seal kusagil Siberis… Aga miks te siis burjaatide nägu ei ole?“ Tõepoolest miks?
Vladõkin on teinud tihedat koostööd eesti etnoloogidega, eelkõige äsja meie seast lahkunud kauaaegse Eesti Rahva Muuseumi direktori Aleksander Petersoniga, aga ka teiste muuseumi töötajatega. Üks koostöömärk on tema üles leitud eestlaste vanad hiiekohad, näiteks Tammetsõõri hiis.
Vladimir Vladõkin sündis 20. märtsil 1943. aastal Možga linnas, Lõuna-Udmurdimaal. 1966. aastal lõpetas ta cum laude Lomonsossovi Moskva riikliku ülikooli, kus ta 1991. aastal kaitses doktoriväitekirja. Alates Udmurdi riikliku ülikooli asutamisest, aastast 1973 töötab ta seal õppejõuna, vahepeal stažeeris Berliini ülikoolis ja töötas ka tõlgina Indias ja Afganistanis. 1997. aastast juhib ta Udmurdi riikliku ülikooli etnoloogia ja piirkondade arengu kateedrit ja on etnoloogiaprofessor. Teda peetakse udmurdi etnoloogia koolkonna rajajaks. Ta on Ungari teaduste akadeemia etnograafia seltsi auliige, Soome etnoloogide seltsi auliige. Aastal 1993 sai ta Venemaa kirjanike liidu liikmeks.
Fenno-Ugria Asutus ühineb sadade õnnesoovijatega ja soovib juubilarile jõudu uuteks saavutusteks!
