Villem Ernits 130: keeleteadlasele avati Tähtvere pargis mälestuspink
Tänavu tähistatakse legendaarse keelemehe Villem Ernitsa 130. sünniaastapäeva mälestuspingi avamise ja raamatuesitlusega.
16. juulil tähistati keeleteadlase, hõimuliikumise ja karskusliikumise edendaja Villem Ernitsa 130. sünniaastapäeva. Tartus Tähtvere pargis avati sel puhul Villem Ernitsa mälestuspink, samuti esitleti Ott Kursi koostatud raamatut „Villem Ernits“.
Villem Ernits sündis 16. juulil 1891. aastal Pala vallas. 1918. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli, kus ta töötas lektorina vaheaegadega kuni 1950ndate lõpuni. Aastail 1931-1933 ja 1934-1939 oli Varssavi Ülikoolis eesti ja soome keele lektor. Ernits oli Asutava Kogu ja I Riigikogu liige, aastail 1919-1929 Eesti Karskusliidu esimees.
1927. aastal valiti ta Fenno-Ugria Asutise teaduslikuks sekretäriks, 1929-1930 juhatas ta Fenno-Ugria Tartu osakonda. Villem Ernits oli suur hõimutöö entusiast, kes lisaks korralduslikule tööle panustas väga palju 1928-1930 ajakirja Eesti Hõim väljaandmisesse. Ernits oli kuni 1930. aasta lõpuni ajakirja peatoimetaja ja nii mõnigi ajakirja number ilmus sõna otseses mõttes ta enda rahadega. Ajakirjas avaldas ta väga arvukalt mõtteid nii hõimutööst, hõimupäevadest, ajakirja ülesannetest ja Fenno-Ugria Asutise tegevusest. Hingelähedased olid talle Ingeri, liivi ja seto rahva küsimused, kuid väga tähtsaks pidas ta kõike väliseestlastega seonduvat.
Ajakirja Eesti Hõim esimese numbris väljendab ta mõtteid Fenno-Ugria Asutise tegevusest, mida ta esitas kui kandideeris Fenno-Ugria teadussekretäri kohale ja mis ka asutuse juhatuse poolt heaks kiideti. Toome siin neist mõtetest ühe katke:
„Loomulikult ei saa asutis Fenno-Ugria muutuda mingisuguseks soomeugriliseks poliitbürooks; kuid tal pole siiski põhjust keelduda soome-ugriliste poliitiliste küsimuste teoreetilisest ja teaduslikust käsitlusest, juure arvates isegi kõige kaugemale ulatuvat turanismi. Kõigi nende küsimuste käsitlusel ei tarvitse ju hõimurahvalikku idealistlikku fantaasiat eriliselt ohjeldama hakata, kuid kõige selle juures ei pea siiski unustama soome-ugri rahvaste reaalseid arenemis-ja tegutsemisvõimalusi ka poliitika alal, millele vastavalt tuleb luua soome-ugriline poliitiline tulevikuideaal“.
Villem Ernits ajakirjas Eesti Hõim
Villem Ernits oli ülimalt mitmekülgne inimene, kellel jagus lennukaid ideid mitmesse valdkonda, alates üliõpilaste ajalehe asutamisest kuni Eesti Teaduste Akadeemia moodustamiseni. Ka tema keelelise andekuse kohta räägiti legende. Väidetavalt kõneles ta vabalt ligi tosinas keeles, kuid lisaks oskas erineval tasemel veel 30-40 keelt. Lisaks pea kõikidele slaavi keeltele tundis ta erinevaid idamaade keeli ning oli ka Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi asutajaid.Loomu poolest oli väga hea suhtleja, kes tundis pea kõiki ja kõik tundsid teda. Nii oli näiteks Tartu Ülikooli 1964. aastal külastanud Soome presidendi üheks südamesooviks kohtuda just Villem Ernitsaga, kes juba gümnaasiumis ise omandanud.
Villem Ernits suri 10. mail 1982. aastal ja on maetud Raadi kalmistule.
