Kuula uuesti: pärimusmuusikute kontsert Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks
4. märtsil toimus Eesti Rahva Muuseumi silla-alal kontsert Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks.
Kontserdil esinesid Trad.Attack!, Mari Kalkun, Sander Mölder, Vabariigi pillimees Juhan Uppin, Maarja Nuut, Zetod, jutuvestja Piret Päär, Margus Põldsepp ja Lõõtsavägilased, Cätlin Mägi, Curly Strings, Lauri Õunapuu, Johansonid ja teised. Kontserdi korraldab Eesti Pärimusmuusika Keskus.
Kontserdil esinesid pärimusmuusikud ja muusikalised koosseisud, kes on pärimusmuusikast inspiratsiooni ning Eesti Rahvaluule Arhiivist abi saanud. ERR kultuuriportaal ja Klassikaraadio kandsid kontserdi üle. Kontserti saab ka järele vaadata.
“Meie, see tähendab muusikud, luuletajad, loojad, teadlased, õpetajad, pärimushuvilised ja Eesti Pärimusmuusika Keskus, peame Eesti Rahvaluule Arhiivi ülioluliseks. Seda on meile vaja meie töödes, tegemistes ning püsima jäämisel. Me pole poliitikud ega teadusrahade jagajad. Oleme loojad ning väljendame oma seisukohta ja tahame, et meiega arvestataks. See on ka toetuskontserdi mõte ja põhjus,” ütlevad sündmuse algatajad.
Eesti Kirjandusmuuseum ja sealne pärimuse varaait Eesti Rahvaluule Arhiiv on korraldajate sõnul keerulises olukorras. Kirjandusmuuseumi rahastus on aastaid olnud peamiselt projektipõhine. Teadlased on pidanud visalt võitlema, et lisaks akadeemiliselt kõrgetasemelisele teadustööle tagada ka rahvaluule arhiivi järjepidev toimimine Eesti ühiskonna huvides – kultuuripärandi kogumine, hoidmine ja avalikkusele vahendamine uurimuste, andmebaaside, väljaannete kaudu. 2020. aastal jäid toetuseta paljud Eesti teadusele olulised uurimissuunad, sealhulgas kõik Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi teadusprojektid. On oht, et meie vaimse kultuuripärandi uurimise järjepidevus katkeb. On oht, et Eesti rahvas kaotab teadmised ja oskused oma lähtekoodi lugemiseks ja mõistmiseks.
2016. aastal korraldas Eesti Pärimusmuusika Keskus samuti kontserdi Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks. Siis öeldi nii: “Eesti Rahvaluule Arhiivi olulisust meie pärimusmuusika säilitamisel ning selle rolli uue põlvkonna muusikute kujundamisel on võimatu üle tähtsustada. Arhiivist pärit materjalide kasutamine on meie pärimusmuusikutele andnud võimaluse taasluua side vahepeal katkenud suuliste traditsioonidega. Eesti keel, muusika ja kombed on maailmas ainulaadsed ning igaüks meist hoolib nende käekäigust.”
1. veebruaril 2020 ütles Vabariigi Pillimees Juhan Uppin: “Otsustajatel nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil tuleks eriolukorras tagada hetkel kriitilises seisus oleva Eesti Rahvaluule Arhiivi tegevuse jätkumine, püüda mõista olukorra tõsidust ja seejärel muuta rahastussüsteem eesti kultuuri ja põhiseaduse kontekstis jätkusuutlikuks. See hetkel haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas olev kultuurivaramu ei peaks sõltuma vaid selle valdkonna tõmbetuultest ja tihedast konkurentsist liiga vähestele ressurssidele.”
Juhtimaks tähelepanu Eesti teaduses tekkinud ummikseisule, tegi Eesti Kirjandusmuuseum koos teiste kultuurivaldkonna teadus- ja haridusasutustega jaanuari lõpus avaliku pöördumise Eesti teaduse ja Eesti uuringute rahastamise asjus. Pöördumist toetas 122 organisatsiooni ja kollektiivi, sealhulgas Eesti Pärimusmuusika Keskus.
