Venemaa ühtsuse päev varjutab Udmurdi ja Mari vabariikide sünnipäevad

Mari ja udmurdi rahva suursaavutuse – oma vabariikide sünnipäeva 4. novembril – võtab aina enam üle samal päeval tähistatav Venemaa ühtsuse päev, mida tähistatakse suuremalt ja uhkemalt juba viimased 20 aastat. Praeguseks on 4. november päev, mida kasutatakse patriotismi edendamiseks ja demonstreerimiseks Venemaa-Ukraina sõjas ehk “sõjalises erioperatsioonis”.

Mari ja Udmurdi vabariikide juhid õnnitlevad elanikkonda sünnipäeva puhul ning rõhutavad maride ja udmurtide territoriaalse autonoomia saavutamise tähtsust, kuid nagu kajastustest näha, on õnnitlused ja tervitused paljuski seotud sõjaga Ukrainas. Üritustel on nähtavam Venemaa ühtsuse päev; autonoomia sünnipäevale on pühendatud arhiivis või raamatukogus mõni näitus. Mõnel tänuüritusel kiidetakse ja tänatakse siiski ka rahvusaktiviste.

Udmurtide peamisel rahvusorganisatsioonil Udmurt Keneš (Udmurdi Nõukogu) on kombeks asetada autonoomia sünnipäeva puhul selle loomise suurkujude Jossif Nagovitsõni, Trokai Borissovi ja Kuzebai Gerdi mälestussammaste juurde lilli ja pidada kõnesid, lugeda luuletusi ja laulda. Maride tähtsaim rahvuslik organisatsioon Mari Mer Kanaš (Mari Suur Nõukogu) korraldas 1. novembril vabariigi 105. sünnipäevale pühendatud foorumi, kus peeti ettekandeid Mari autonoomia saavutamisest ja esitleti raamatuid. Mari Vabariigis on üldisemaltki suur juubelite aasta: ajaleht Mari El 110, Mari rahvusmuuseum 105, Mari riiklik raamatukirjastus 100, Mari keele, kirjanduse ja ajaloo instituut 95.

Venemaa ühtsuse päeval toimub muudki imestamisväärset, mida tõesti ainult Venemaal juhtuda võib. Vologdas avati ausammas Ivan Julmale (Ivan Groznõi). Kuberner Georgi Filimonov märkis, et Ivan Julm tahtis Vologda linna teha opritšnina ehk vürstiriikide ühendamise ja võimu tsentraliseerimise pealinnaks, samuti oli Ivan Julm tema hinnangul Venemaa valduste laiendaja, vene maailma sümbol ja igati positiivne tegelane Venemaa ajaloos. Paar aastat tagasi oli seesama kuberner lasknud püstitada muuseumi „Küüditatute Vologda“ ette ausamba Jossif Stalinile.

Teisalt – vabariikide aastapäeva puhul kirjutas Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin alla kaks käskkirja, mis puudutavad Venemaa Föderatsiooni põlisrahvaid ja keeli. Nimelt kuulutas Putin 30. aprilli Venemaa Föderatsiooni väikesearvuliste põlisrahvaste päevaks ja 8. septembri Venemaa Föderatsioonis räägitavate keelte päevaks.

Mari ja Udmurdi autonoomsed oblastid moodustati Vene NFSV rahvakomissaride nõukogu otsusega 4. novembril 1920. Oblastite piiride paika saamine võttis üsna palju aega, erinevate ümberkorralduste käigus mõlema autonoomia piirid suurenesid tunduvalt. Esialgu sai Udmurdi autonoomse oblasti pealinnaks Glazkar (Glazov). Esimese Nõukogude Venemaa rahvaloenduse järgi 1926. aastal moodustasid udmurdid 52 % autonoomia elanikkonnast, venelasi oli 43 %  1934. aastal moodustati Udmurdi autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik, millega 1937. aastal liideti valdavalt venekeelse elanikkonnaga Sarapul ja Votkinsk. 1991. aasta mais nimetati autonoomne vabariik ümber Udmurdi Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Alates 1991. aasta oktoobrist on selle järglaseks Udmurdi Vabariik.

Mari autonoomse oblasti algne territoorium oli veidi üle kümne tuhande ruutkilomeetri, valdavalt maridega asustatud naaberalade liitmise tulemusena suurenes autonoomia territoorium üle 20 000 ruutkilomeetri suuruseks, kus marid moodustasid 61 % elanikkonnast. Oblast nimetati 1936. aastal ümber Mari Autonoomseks Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. 1990. aasta oktoobris sai autonoomsest vabariigist Mari Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ning 1992. aasta juulist Mari El Vabariik.