Uudised

• Murmanski oblasti justiitsministeerium loobus varasematest süüdistustest Saamide pärandi fondi vastu
  Häid uudiseid saamidelt: Murmanski oblasti justiitsministeerium loobus varasematest süüdistustest Saamide pärandi fondi vastu, milles kodanikuühendus taheti tunnistada välisagendiks. Süüdistused tehti, kuna märtsis oli fond kaevanud ÜRO-sse, et Murmnaski oblasti saamide õigusi rikutakse. Saamid pöördusid ÜRO poole peale seda kui kohalik...
• Valner Valme: keelele lüüakse hingekella?
  Praeguste humanitaariale kahjulike rahastusotsuste mõju ei ole ainult tänases päevas, aga pikem, sest kultuuriuurimise alarahastus kahandab ka sellealast järelkasvu, kes läheb õppima välismaale, ütleb Valner Valme Vikerraadio päevakommentaaris. Viimasel ajal tuleb järjest avalikuks ilminguid, mille üldpildiks kujuneb, et Eesti riigis...
• Udmurdimaal tähistatakse Kuzebai Gerdi sünniaastapäeva
  14. jaanuaril tähistati Ižkaris (Iževsk) Udmurdimaal sealse kuulsa luuletaja Kuzebai Gerdi 122. sünniaastapäeva. Gerdi ausamba juurde asetati lilled ja udmurdi poeedid lugesid samba juures Gerdi luulet. Udmurdi rahvusmuuseumis toimus ekskursioon ja tutvustati ekspositsiooni „Udmurdimaa. XX sajand“. Järgnes kirjanduslik arutelu „Sõna...
• 90 aastat mordvalaste enesemääramisest
  10. jaanuaril möödus 90 aastat Mordva autonoomase oblasti asutamisest. Kuidas ersadel ja mokšadel aga tegelikult läheb, sellest kirjutab lähemalt Jaak Prozes. Mordva autonoomne oblast moodustati aastail 1928-1929 eksisteerinud Mordva ringkonna asemel 1930. 1934. aastal nimetati oblast ümber vabariigiks. Toimusid ka...
• Kuhu kadus õigus õppida karjala keelt?
  Vanas Karjala külas Vieljärvis (Vedlozero) asuvas lasteaias Linduine pole juba teist aastat spetsialisti, kes oskaks karjala keelt ja õpetaks seda lastele. Vaatamata Venemaa föderaalsele kui ka põhiseaduslikule õigusele õppida ka emakeelt, ei õpetata selles lasteaias, kus käivad kohalike karjalaste lapsed,...
• Tuuli Reinsoo: rahvaluulearhiivis on meie lähtekood ja teie tahate serverid välja lülitada
  Et kultuur ja teadus on elujõulised ja suudavad leida mooduseid ellu jääda ka praegu valitseva, ma ütleks, vaimse kiusamise õhkkonnas, selles ma üldse ei kahtle, oleme hullematki näinud, ütleb 2016. aasta Eesti Vabariigi Presidendi Rahvaluulepreemia laureaat Tuuli Reinsoo. “Aga peaks olema...
• Kirjandusmuuseumis ootab grandirahast ilmajäämise tõttu ees koondamine
  Eesti Kirjandusmuuseum jäi eelmise aasta taotlusvoorus ilma Eesti Teadusagentuuride uurimistoetustest. Grandirahast ilmajäämine paneb kirjandusmuuseumi raskesse olukorda, mis päädib töökorralduste muudatustega ning tõenäoliselt ka koondamistega. Eesti Teadusagentuuride uurimistoetusi said protsentuaalselt kõige vähem humanitaar ja …
• Kakskeelsus ja keelepoliitika võru-eesti näitel
  Sulev Iva kirjutas Sirbis: “Eestis ja Euroopas tuleb soosida ja väärtustada senisest rohkem mitmekeelsust ning keskenduda ennekõike väiksematele, eriti omamaistele ohustatud põliskeeltele.” Kes peab eesti keelt n-ö väikseks keeleks, sel tasub meeles pidada, et suurem osa maailma keeltest on palju...
• Arved Breidaks: Putini pidu Tartus
  Postimees: Võimalus, et juulis Tartus toimuvast soome-ugri rahvaste kongressist võtab osa ka Venemaa president Vladimir Putin, on paljud kihevile ajanud. Ühelt poolt võiks tema külaskäik justkui tähistada uut lehekülge Eesti-Vene suhetes. Teisalt ei saa mööda vaadata faktist, et Putini Venemaal...
• Aado Lintrop mõtiskleb, kuidas Eesti Rahvaluule Arhiivi teadlased jäid ilma teadusrahadeta
  Oma blogis kirjutab Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Aado Lintrop: “Täna mõtisklen teemal, kuidas minust, 2018. aasta riikliku teaduspreemia nominendist, saab mõne kuu pärast koondatud humanitaarteadlane. Tõsi, koondamisteadet seni veel kätte antud pole, aga küll see tuleb, sest palju muid võimalusi, kui...
• Soome-ugri juurtega Putini visiit Eestisse võiks Venemaa hõimlased vabastada hirmu painest
  Juba pool aastat enne soome-ugri rahvaste maailmakongressi Tartus on selle tähtteemaks tõusnud Venemaa presidendi Vladimir Putini võimalik osalemine. Miks, selgitab hõimuliikumise spetsialist, Fenno-Ugria asutuse nõunik Jaak Prozes. Millest nii suur huvi Putini osalemise vastu? Ta pole Eestis käinud Venemaa presidendina,...
• Kauksi Ülle: Looduse hävitamise järel kaob ka keel
  Lõuna-Eesti Postimees: Võru-seto kirjanik Kauksi Ülle vaatab murega, kuidas kas piitsa ähvardusel või präänikuga meelitamisel unustavad soome-ugri rahvad oma põliskeele ning lõikavad harvesteriga läbi oma juured. Lugege lähemalt siin. (Arved, Breidaks, Lõuna-Eesti Postimees, 10.01.2020)
• Kümme organisatsiooni asutasid Eesti põliskeelte koostöökogu
  Kümme põliskeelte ja -rahvaste edendamisega tegelevat organisatsiooni on asutanud Eesti põliskeelte koostöökogu, aitamaks kaasa võru, seto, mulgi ja kihnu keele säilimisele ning arengule. Vastasutatud koostöökogu keskseks tegevuseks saab olema Eesti põliskeelte kogukondade huvikaitse Eestis, Euroopa Liidus ja rahvusvahelistes …
• Teleajakiri “Soome-ugri maailm” tutvustas ka juunis toimuvat maailmakongressi
  Juba 1993. aastast toimib Venemaa soome-ugri televisioone ühendav, kord kuus eetrisse minev teleajakiri “Soome-ugri maailm”. Praeguseks on eetrisse läinud 268 saadet. Paraku on nii, et sellest Eestis midagi eriti ei teata, aga võiks. Sedapuhku tutvustatakse aastavahetuse- ja näärikombestikku, aga soovitakse...
• SUUR LIPULUGU | Jaak Prozes: „Kindlasti võiks soome-ugrilaste ühislipul olla suurem roll!”
  Tänases Maalehes ilmus Rein Siku artikkel soome-ugri lipust. Kas seda võiks kasutada tihemini? Eesti ühe tuntuima soome-ugri asjatundja arvates tuleks hõimurahvate lippe kui identiteeti loovaid sümboleid hoopis julgemini ka läheneval maailmakongressil kasutada. Soome-ugri rahvaste VIII maailmakongress tuleb kokku Tartus, Eesti...
• Soome-ugri kultuuripealinn on tänavu Miškan
  Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes kirjutas lähemalt selle aasta soome-ugri kultuuripealinn Miškanist, mis asub Baškortostanis. 6. jaanuaril anti Soome-ugri kultuuripealinna tiitel pidulikult üle Miškani ( vene k. Miškino) asulale, mis on Baškortostanis elavate idamaride suurim keskus. Kokku elab rajoonikeskuses üle 6000...
• FOTOD BAŠKIIRIAST | Marikeelne Miškino küla sai soome-ugri maailma kultuuripealinnaks
  Rein Sikk Maalehest kirjutas, et Eestist 2300 kilomeetri kaugusel asuvas 6000 elanikuga Miškino külas algas soome-ugri kultuuripealinna aasta, Eestit esindas avapidustustel Rieka Hõrn Setomaalt.   Baškiirias asuv 6000 elanikuga Miškino küla alustas tegevust 25miljonilise soome-ugri maailma kultuuripealinnana. Selle kinnituseks anti neile üle …
• Vepsa animismi igavene voolavus
  Madis Arukask ja Eva Saar kirjutasid Sirbis vepslaste animismist. “Palveloitse, millega metsas, kalavetel või elamises asuvaid vaime lepitada, mõistab iga vepslane veel nüüdki.” Täispikka artiklit saab lugeda SIIN (Madis Arukask, Eva Saar, SIRP, 20.12.2019). Vepslased on kõige idapoolsemad läänemeresoomlased. Üle tuhande aasta tagasi...
• Udmurdi aktivist suri oma keele kaitseks
  Postimehe ajakirjanik Jaanus Piirsalu usutles eelmisel aastal enesesüütamise läbi lahkunud udmurdi rahvuslase Albert Razini abikaasat – Julia Razinat. Julia Razina räägib pikkade mõtlike pausidega: «Ma ei mõista teda hukka. Muidugi on meil nüüd raske. Aga ta ei saanud teistmoodi käituda.»...
• Udmurtide keeletragöödia: vanemad ei taha lastele emakeelt õpetada
  Jaanus Piirsalu Postimehest kirjutas artikli udmurtide keeletragöödiast, kus keel vaikselt kaob. «Ja kui homme kaob mu keel, siis mina olen täna valmis surema!» Udmurdi teadlase Albert Razini jaoks ei olnud see sõnakõlks: protestiks oma emakeele hääbumise vastu pani ta end...