ÜRO põliskeelte aasta tähistamist alustati ka Eestis

Eesti Kirjanike Liidu maja musta laega saalis avati 15.veebruaril pidulikult ÜRO Peaassamblee poolt välja kuulutatud põliskeelte aasta Eestis. Eestis on UNESCO eestvõttel toimuva üleilmse teema-aasta fookuses eesti murdekeeled ja kohalikud keeled.

ÜRO põliskeelte aastaga püütakse suurendada teadlikkust põlisrahvaste keelte kadumisohust ning aidata kaasa nende hoidmisele ja arendamisele. Lisaks Eestile kuuluvad ÜRO teema-aasta juhtkomiteesse veel Prantsusmaa, Ecuador, Austraalia, Gambia ja Saudi Araabia.

Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor akadeemik Karl Pajusalu ütles oma ettekandes, et Eesti kontekstis saab rääkida neljast põliskeelest, mida on sellel maal räägitud viimase 3000 aasta jooksul. Nendeks on ajaloolised põhjaeesti ja lõunaeesti keel, kuhu kuulub tänapäeval ka setu keel, Peipsiveeres ja Ida-Virumaal vadja keel ning Edela-Eestis Häädemeeste ja Saarde vallas liivi keel.

Avamisel andsid ÜRO põliskeelte aasta eesmärkidest ülevaate Välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide büroo direktor Karmen Laus. Paneeldiskussioonis vahetasid mõtteid Eesti Keele Instituudi juht Tõnu Tender, Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõunik Eino Pedanik, MTÜ Fenno-Ugria Asutus juhataja Kadi Raudalainen ja MTÜ Põlisrahvaste  Arengu Keskuse juhataja Oliver Loode. Margus Konnula ehk Contra esitas oma võrukeelseid luuletusi.

Kultuuriministeerium