ÜRO Peaassamblee on kuulutanud 2019. aasta põlisrahvaste keelte aastaks

Eestis on UNESCO eestvõttel tähistatava üleilmse teema-aasta fookuses eesti murdekeeled ja kohalikud keeled.

Põlisrahvaste keelte aasta eesmärk on suurendada teadlikkust põlisrahvaste keelte kadumisohust ning aidata kaasa nende keelte hoidmisele ja arendamisele maailmas. Eestis pööratakse aasta jooksul erilist tähelepanu eesti murdekeeltele.

UNESCO avas põlisrahvaste keele aasta Pariisis 28. jaanuaril ja New Yorgis 1. veebruaril. Lisaks on 2019. aasta septembris peetava ÜRO Inimõiguste nõukogu istungi põlisrahvaste paneelarutelu teemaks põlisrahvaste keeled. Kuna Eesti üks välispoliitilisi prioriteete inimõiguste vallas on põlisrahvad, kandideeris Eesti ÜRO keeleaasta juhtkomiteesse ning sai ka selle liikmeks. Teema-aasta juhtkomitee liikmeteks on veel Prantsusmaa, Ecuador, Austraalia, Gambia ja Saudi Araabia. Eestis koordineerivad põliskeelte aastat UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon ja Välisministeerium.

Põlisrahvaste keelte aasta tähistamine on langenud samale aastale, mil Eestis tähistame sajandat aastapäeva eesti keele mainimisest riigikeelena. Ühtlasi on Haridus- ja Teadusministeerium kuulutanud 2019. aasta eesti keele aastaks.

Keeled mängivad olulist rolli inimeste igapäevases elus – need on ühtlasi teabevahetuse, hariduse, samuti unikaalse identiteedi, kultuuriajaloo, traditsioonide ja mälu kandjad. Seepärast on tänuväärne, et Eesti murdeid väärtustavad ja toetavad mitmed Rahvakultuuri Keskuse piirkondlikud kultuuriruumide toetusprogrammid. Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professori, akadeemik Karl Pajusalu sõnul saab Eesti kontekstis rääkida neljast põliskeelest. Nendeks on ajaloolised põhjaeesti ja lõunaeesti keel, kuhu kuulub tänapäeval ka setu keel, Peipsiveeres ja Ida-Virumaal vadja keel ning Edela-Eestis Häädemeeste ja Saarde vallas liivi keel.

Esimene Kultuuriministeeriumi piirkondlik kultuuriprogramm rakendati ellu 2000. aastal ja see kandis nimetust „Lõuna-Eesti keel ja kultuur“. Praeguse seitsme toetusprogrammi – Setomaa kultuuriprogramm, Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Mulgimaa kultuuriprogramm, Kihnu kultuuriruum, Saarte pärimuslik kultuurikeskkond, Virumaa pärimuskultuuri programm ning Peipsiveere kultuuriprogramm – põhialused lähtuvad UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonist, mille kaudu aidatakse kaasa kultuuriruumide vaimse kultuuripärandi säilitamisele, püsimisele ja kogukonna tegevusele. Alates 2012. aastast haldab piirkondlikke programme Rahvakultuuri Keskus.

Olgu see keel, murre või murrak, saab see elus püsida vaid siis, kui kohalik kogukond seda väärtustab, kasutab ning hoiab seda elus, püüdes seda õpetada järeltulevale põlvkonnale. Kõige enam on meie kogukondades võru, seto, mulgi ja kihnu keele kõnelejaid. Teiste murdekeelte kasutamise olukord on tunduvalt tagasihoidlikum. Meie erinevate piirkondade murdekeelte kõla ning keelest arusaamist on kõigil võimalik testida tööpäeviti Vikerraadio lainel kell 18.30. Esmaspäeval edastatakse seto-, teisipäeval mulgi-, kolmapäeval vaheldumisi sõrve-, muhu- ja hiiu-, neljapäeval võru- ja reedel kihnukeelseid piirkondlikke uudiseid. See on olnud meie kultuuriruumide ja ERR-i suurim ning kestvam ja mõistagi tänuväärseim ühisprojekt.

Programmidest on toetatud murdekeeltega seonduvalt aabitsate, lugemike, töövihikute, ajalehtede ja muude murdekeelsete trükiste väljaandmist, sõnastike ja sõnaraamatute koostamist, keelepesade korraldamist lasteaedades, murdekeelsete lastelaagrite korraldamist, murdekeelsete kirjutiste konkursse, murdekeelse lasteajakirja „Täheke“ väljaandmist jne.

Piirkondlike kultuuriprogrammide ühine eesmärk on väärtustada ja taaselustada Eesti eripalgelistele kultuuriruumidele omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära, aidata kaasa vaimse ja ainelise kultuuripärandi säilimisele, taastumisele ning arengule ja laiendada kohalikus kultuuris osalejate ringi, siduda noori esivanemate keele ja kultuuripärandiga.

ÜRO põliskeelte aasta rahvusvahelisi tegevusi kajastab UNESCO koduleht, kus kõik keeleaastast osavõtjad saavad end registreerida ja seejärel üritusi lisada. Välja on töötatud keeleaasta logo, mida saavad kasutada ainult registreeritud partnerid juhtkomitee loal, kelle üritus kajastub põlisrahvaste keelaasta kalendris.

Head põliskeelte aastat meile kõigile!