ÜRO eksperdid külastavad Jugramaad ehk Handi-Mansi autonoomset ringkonda

Kas põlisrahvastel ikka on kõik nii hästi nagu rahvusvahelisel tasemel püütakse näidata, kirjutatakse infoagentuuris ЮграPRO. ÜRO põlisrahvaste õigusküsimuste ekspertrühma nõupidamine toimub esimest korda Venemaal, Hantõ-Mansiiskis 17.−21. märtsini. Saame näha, kas eksperdid kuulevad ka neid põlisrahvaid, kes ei kuulu ringkonnavalitsuse lähikonda.

Varem on ekspertrühma nõupidamised toimunud eranditult Genfis. Handi-Mansi autonoomse ringkonna ühiskondlike- ja välissuhete ameti direktor Jelena Šumakova teatas, et ringkonna kogemustega põlisrahvaste stabiilse arengu kindlustamisel kavatsetakse olla eeskujuks kõikjal maailmas. Vastavat koostööd ÜRO põlisrahvaste ühendusega on tehtud ühiskondliku organisatsiooni Jugra Päästmine initsiatiivil.

2016. aasta mais New Yorgis toimunud ÜRO 15. istungist võtsid osa ringkonna asekuberner Gennadi Buhtin, ringkonna sisepoliitika ameti direktor Aleksander Skurihkin, ühiskondliku organisatsiooni Jugra Päästmine president Aleksander Novjuhov ja teised põlisrahvaste esindajad, kes tegelevad traditsioonilise majandusega.

Kahtlemata on viimasel ajal märgata põlisrahvaste arengus edasiminekut, rõhutada tuleks organisatsiooni Jugra Päästmine suurt tähtsust erinevate ürituste korraldamisel. Vastu on võetud põlisrahvaste stabiilse arengu kontseptsioon 2011–2025; Handi-Mansi autonoomse ringkonna juurde on loodud põlisrahvaste nõukogu; üheksa kohaliku omavalitsuse, mis on põlisrahvaste traditsioonilised elupaigad, juurde on asutatud põlisrahvaste nõukogud; on kogutud eelteavet traditsiooniliste loodusvarade kasutamise kohta; on seaduslikustatud Jugramaa etnilise turismi kontseptsioon; loodud põlisrahvaste päev ja varese päev.

Jugramaa valitsuse teeneks tuleb lugeda ka põlisrahvaste esindatust kõrgemates esindus- ja seadusandluskogudes. 2016. aastal sai Venemaa riigiduuma mandaadi mansi Tatjana Gogoleva, kohalikku ringkonna duumasse valiti hant Aleksander Novjuhov, mansi Ruslan Provodnikov ja hant Jeremei Aipin. Ettevõtjate õigusi kaitsev õigusvahemees Nikolai Jevlahov on mansi. Põlisrahvaste küsimustega tegelevat osakonda juhib mansi Deomid Griškin.

Sellegipoolest pole kõik nii hästi kui maailma avalikkusele püütakse näidata. Tormilisemalt hakkasid handid ja mansid arenema 1990. aastatel, kui ringkonna valitsus astus samme, et kindlustada nende rahvaste helge tulevik, millest kahjuks sai lõpuks aga tume minevik.

Ilmselt on paljudele teada lugu investeerimisfondi Titul tšekist, mis loodi põlisrahvaste sotsiaalseks kaitseks ja arengu toetuseks. Suletud tüüpi aktsiaselts loodi ringkonnavalitsuse otsusega 14. jaanuaril 1993. aastal. Valitsus tahtis parimat, kuid ootamatult ostis käputäie inimeste juhitav aktsiaselts 1995. aastal Moskva tööriistatehase, mis töötas ostu ajal  kahjumiga 100 000 dollarit kuus.

Tekib küsimus, miks pandi põlisrahvastest aktsionäride tulevik sõltuma kahjumiga töötavast Moskva tehasest. Loogiline oleks olnud investeerida kasumlikesse naftakompaniidesse, mis töötavad Jugra territooriumil, põlistel handi ja mansi aladel, ning põliselanikud oleks dividendidega saanud elementaarsed elatusvahendid.

Edasi meenutagem juhtumit ringkonna teise fondiga, mille administratsioon lõi 16. mail 1997. aastal. Nimelt otsustati põlisrahvaste toetuseks luua Põhjala fond, mis vähemalt paberil lubas pudrumägesid. Aga juba aastal 2001 see likvideeriti väidetavate vastuolude tõttu Vene Föderatsiooni eelarvekoodeksiga. Tegelikkuses aga liikusid tohutud summad, mis eraldati Põhjala fondile osavate mänedžeride taskusse. Põlisrahvastele jäid nende tegevust meenutama Jugramaa külades laiali jagatud paadimootorid Veterok, lumesõidukid Buran ja kaitseriietus. Ometi oleks võinud kõik minna teisiti.

Veel üks näide põlisrahvaste eest “hoolitsemisest”. Ringkonna programmist „Põlisrahvaste sootsaalmajanduslik ja kultuuriline areng“, mis koosnes viiest alaprogrammist, pöörakem tähelepanu vaid ühele – „Põlisrahvaste eluaseme toetus“. Programmi algusest on möödas 20 aastat ja meenutagem, et elukoha subsiidiume saavad need põlisrahvaste esindajad, kes enne 31. detsembrit 2013 said ringkonna elamuaseme programmi 2014−2020 osanikeks. Teades, et põlisrahvaste esindajaid on ringkonnas 30 000 ja arvestades praegust finantseerimist siis neid toetusi tuleb oodata 130 aastat. 2015. aastal oli nimekirjas 3952 inimest, 2017. aastal 3634 inimest.

Alles hiljuti võeti vastu põhikirjalised muudatused Handi-Mansi ringkonna duuma moodustamiseks. Teiste seas kaotati ära mitmemandaadiline valimisringkond, kust valiti duumasse kolm põlisrahvaste esindajat, kes moodustasid duumas põlisrahvaste assamblee. Selle tulemusena jõudis 2016. aastal duumasse ainult kaks põlisrahvaste esindajat − kirjanik Jeremei Aipin ja poksija Ruslan Provodnikov. Ilmselt poleks juhtunud sedagi, kui riigi liider poleks Ühtse Venemaa parteikongressil kutsunud kaasvõitlejaid üles kindlustama põlisrahvastele kohti kohalikes seadusandlikes ja riigivõimu organites.

Ere näide on Jugramaal küllaltki populaarne kohalik poliitik Tatjana Gogoleva, kes varem kandideeris kohalikku duumasse Surguti ühemandaadilises ringkonnas ja ei osutunud vähem kui 100 valija häälega valituks. Kuid saades enim hääli korjanud Aleksander Sarõtševi hääled, osutus ta siiski valituks, sest Aleksander eelistas teist tööd. Muidugi tehti seda partei Ühtne Venemaa juhatuse otsusega.

Tuleb siiski märkida, et Venemaa Föderaalnõukogu kinnitab regioonide juhtidele suunatud põlisrahvaste olukorda ja arenguteid käsitlevas väljaandes, et põlisrahvastel on õigus osaleda regiooni poliitilises elus. Selleks antakse neile lisaõigusi, luuakse rohkem võimalusi osaleda riigivõimu ja kohalike võimuorganite töös. Selleks on  põliselanikele määratud kindlad kvoodid, samuti moodustatud väiksema elanikkonnaga valimisringkondi, loodud põlisrahvaste küsimustega tegelevaid õigusvahemeeste ametikohti, riigivõimuorganite juurde põlisrahvaste nõukogusid, andes neile ka seadusandliku initsiatiivi õigust.

Aga kuidas mitte mäletada teisi põlisrahvaste eest „hoolitsemise“ märke Jugramaal: valitsuse juures olnud põlisrahvaste ameti kaotamine; Jugra valitsuse otsus, mis lubas kompaniil Surgutneftgaz ammutada naftat Numto looduspargis; handi- ja mansikeele kateedri sulgemine Jugra riiklikus ülikoolis ja asjaolu, et 326 Jugramaa koolist õpetatakse põlisrahvaste emakeelt vaid 28.

Kui vaadata põlisrahvaste olukorda Jugramaal veidi lähemalt, siis pole see kahjuks sugugi rõõmustav.

Allikas: ООН едет в Югру. А все ли так хорошо у аборигенов, как преподносится на мировой арене? (ugrapro.ru, 07.02.2017)