Jäta menüü vahele
23.05.2019

Ülimahukas, 30 000 märksõnaga „Vadja keele sõnaraamat“ jõudis veebi

Vadjamaa alad jäid Eestist Kirde poole.
Vadjamaa alad jäid Eestist Kirde poole.

Eesti Keele Instituudi veebisõnastike hulka on lisandunud ülimalt mahukas „Vadja keele sõnaraamat“. Veebisõnastiku (www.eki.ee/dict/vadja) aluseks on 2013. aastal raamatuna  ilmunud „Vadja keele sõnaraamat“, mille maht äratab aukartust: 1800 lehekülge ja umbes 30 000 märksõnaartiklit. Sõnaraamat on kolmekeelne, lisaks eesti ja vadja keeleinfole leiab sellest ka venekeelsed tõlkevasted.

Sõnaraamatut koostati kaua ja süvitsi, aluseks põhjalik sedelkogu ja lindistused. Koostamist alustati akadeemik professor Paul Ariste juhtimisel juba 1959. aastal, esmatrüki seitse köidet ilmusid aastatel
1990–2011, toimetajaks Elna Adler, Silja Grünberg ja Merle Leppik. Üheköiteline 2., täiendatud ja parandatud trükk ilmus 2013. aastal, selle toimetaja oli Silja Grünberg. Nüüd veebis ilmunud „Vadja keele sõnaraamatu“ 3., kohandatud veebiväljaande veebiliidese looja on Indrek Hein, märksõnaviiteid on ühtlustanud Marit Alas ja Tiina Laansalu.

„Vadja keele sõnaraamat“ on mälestusmärk vadja keelele – eesti keele lähimale sugulaskeelele. Vadja keele emakeelena kõnelejaid arvatavasti enam ei leidu. Vadja külad Narvast kirde poole jääval Ingerimaal on hääbunud, viimase allesjäänud murdeala kõrvale kerkis Ust-Luga sadam
tuhandete seal töötavate uusasukatega. Vadja kirjakeel jäigi tekkimata. Killuke vadja keelele omapärast on säilinud Kirde-Eesti murretes. Keeleteadlane Kristiina Ross on suursõnaraamatu kohta kirjutanud: „Vadja sõnaraamat pole lihtsalt sõnaraamat, see on kunstiteos. Vähemalt peidab see endas lisaks teaduslikule sõnavaralisele teabele veel igasuguseid muid seoseid ja allusioone. Ühelt poolt võib rikkalikust näitelausestikust lugeda välja nii mõndagi läänemeresoome rahvaste ajaloo ja kultuuriloolise tähenduse kohta, teiselt poolt pakub materjali põhjalik ja süsteemne esitusviis omamoodi kvintessentsi kunagisest humanitaarsest teadusparadigmast ja oma tegijaist. Nii et see sõnaraamat räägib, võiks öelda, elust üldse.“

Lisaks „Vadja keele sõnaraamatule“ leiab Eesti Keele Instituudi veebilehelt veel teisigi sugulaskeelte sõnaraamatuid: „Eesti-ersa sõnaraamatu“ (2019), „Eesti-mari sõnaraamatu“ (2017) ja „Eesti-udmurdi
sõnaraamatu“ (2015).

Lähem teave:
Tiina Laansalu

tiina.laansalu@eki.ee

tel 5691 8747

Allikas: Eesti Keele Instituut, pressiteade

Loe Vadjamaast lähemalt siin.