Udmurdi aktivist suri oma keele kaitseks
Postimehe ajakirjanik Jaanus Piirsalu usutles sügisel 2019 märtrisurma läinud udmurdi rahvuslase Albert Razini abikaasat – Julia Razinat.
Julia Razina räägib pikkade mõtlike pausidega: “Ma ei mõista teda hukka. Muidugi on meil nüüd raske. Aga ta ei saanud teistmoodi käituda.” Julia rääkis oma abikaasast, teadlasest Albert Razinist, kes pani end põlema protestiks poliitika vastu, mis tema väitel viib udmurdi keele kiire väljasuremiseni.
10. septembri hommikul tuli udmurtide seas legendaarne rahvuslane, 79-aastane filosoofiateaduste kandidaat Albert Razin Udmurtia parlamendi ette väljakule. Tal oli käes kaks plakatit: “Ja kui homme kaob mu keel, siis mina olen täna valmis surema!” ning “Kas mul on isamaa?”.
See oli tema üksikpikett udmurdi keele kaitseks. Nagu tavaliselt, ei pööranud ükski udmurdi parlamendi liige ega teised ametnikud talle tähelepanu.
Mõne aja pärast Razin lahkus, kuid mitte päriselt. Lähedale pargitud autos pani ta selga bensiiniga läbi immutatud riided, tuli Iževskis kesklinnas asuva parlamendi ette tagasi ja süütas end põlema.
“Ta ei teinud ühtegi häält selle aja jooksul [kui ta põles],» rääkis Postimehele Razini tuttav Andrei Perevoztšikov, kes oli koos temaga saatuslikul hommikul väljakul. «Kui ma tahtsin talt riideid seljast ära rebida, siis lükkas ta mind eemale.”
Albert Razin suri haiglas ränkade põletushaavade tagajärjel teadvusele tulemata samal õhtul.
Keele tasalülitamine
“Ma oleksin samamoodi teinud, kui ma oleksin sama asjaga tegelenud,” ütles 53-aastane Julia Razina, kes töötab teadlasena Iževski ülikoolis udmurdi ja Venemaa rahvaste kirjanduse osakonnas.
«Teate, see on väga raske, kui inimene tahab oma rahva ja maa jaoks kõige paremat, aga teda isegi ei kuulata, vaid vastupidi, teda mõistetakse hukka, mustatakse ja ignoreeritakse. Viimastel kuudel, kui ta kuskil ametlikel üritustel esines, siis lülitati tal mikrofon välja. Teda ei tahetud kuulata.»
Kuulata ei tahetud Razini sõnumit selle kohta, et Venemaa võimud tegid tema meelest traagilise vea, kui tühistasid eelmisel aastal rahvusvabariikides kohustusliku põlisrahva keele õppimise. See puudutas kõiki Venemaa 22 vabariiki.
Razini meelest tähendas see vähemalt udmurdi keelele kindlat surma, sest kui emakeele õpe vabatahtlikuks teha, loobuvad udmurdid sellest ise vene keele survel. Nagu elu on näidanud, nii lähebki.
Muidugi ei ennustanud Razin udmurdi keele kadumist kohe, vaid paari-kolme põlvkonna jooksul. Tema pessimismi jagasid paljud Postimehega rääkinud udmurdi aktivistid.
Peale esinemiste ja artiklite kirjutamise – mida viimastel kuudel enne ta surma enam ei avaldatud – tegi Razin avalikke pöördumisi Udmurdi parlamendi liikmetele ja kirjutas korduvalt Venemaa presidendile Vladimir Putinile. Viimast korda kirjutas ta Putinile poolteist aastat tagasi, kui too neljandat korda presidendiks valiti.
“Te ilmselt ei ole veel jõudnud oma programmi kirjutada, seega oleks teil ehk mõistlik pöörata tähelepanu meie ettepanekutele,” kirjutas Razin äärmiselt viisakal toonil Venemaa presidendile.
Razini tütre Sofia sõnul oli ta isa suur Venemaa patrioot. Ühes oma viimastest intervjuudest rõhutas Razin, et vene rahvast tuleb ka kaitsta, sest ka nemad on ohus.
“Ta jätkas muudkui kirjutamast, kuigi minu meelest oli see mõttetu,” rääkis Julia Razina. “Nendega (võimudega – toim) on mõttetu rääkida kirjade ja pikettide keeles. Sellepärast tal oligi selline plakat. Ta ei teinud kunagi niisama sõnu.” Julia peab silmas Dagestani kuulsa poeedi Rasul Gamzatovi värssi “Ja kui homme kaob mu keel, siis mina olen täna valmis surema!”
Allakäik rahvuspoliitikas
Albert Razini 30-aastane moekunstnikust tütar Sofia ütles nagu emagi, et mõistab isa tegu: «Tal ei olnud muud võimalust juhtida tähelepanu [udmurdi keele] probleemidele.» Sofia sõnul oli udmurdi rahva tulevik isale elus kõige olulisem asi. Ka oma hüvastijätukirjas Sofiale rõhutas isa, et tütar armastaks alati oma rahvast, sest «siis on su elul sügavam mõte».
Sotsioloogi- ja keemiaõpetaja haridusega Albert Razin oli üks udmurdi rahvusliku liikumise sõltumatuid eestvedajaid 1990ndate algul. Ta oli tollal peaaegu kõigi udmurtide organisatsioonide rajajate seas: udmurtide tuntuim ja suurim poliitiline organisatsioon Udmurt Keneš (tõlkes Udmurdi Nõukogu – toim), rahvuspoliitika ministeerium, udmurdi kultuuri selts, udmurdi naiste ja noorte seltsid ja loodususuliste udmurtide religioosne liikumine.
/–/ Iževski kesklinna ühes raamatukogus toimunud tasuta udmurdi keele tunnis küsisin tavaliste inimeste arvamust Razini teo kohta. Seitsmest inimesest enamikul, kes enne minuga üsna heal meelel juttu ajasid, jäi suu selle küsimuse peale kohe lukku. Vaid kaks julgesid oma arvamuse öelda.
65-aastane Nadežda ütles: “Mina otsustasin pärast seda, et lähen udmurdi keelt õppima. Tema auks! Vaat nii mõjus. Minu meelest paljud seda (Razini tegu – toim) üldse ei märganudki.”
33-aastane Natalja aga lisas: “Neid, kellel on udmurdi juured, pani see kindlasti mõtlema.”
Kui hakkasin lahkuma, ütles keelekursuse läbiviija, Udmurtias tuntud õpetaja Angelina Rešetnikova vaikselt: “Ta on kangelane.” /–/
Postimees.ee (27.12.2019)
