Toetused Venemaa põlisrahvastele vähenevad

Venemaa föderaaleelarvest vähendatakse 2023. aastal põlisrahvastele määratud toetusi. Praeguse 500 miljoni rubla asemel on ette nähtud 450 miljonit rubla. Saha vabariik saab näiteks 390,8 miljoni asemel 352 miljonit, Neenetsi autonoomne ringkond aga 6,9 miljoni asemel 4,5 miljonit rubla. Seega väheneb eelkõige riiklik toetus, jäävad aga toetused kohalikest eelarvetest, mis on näiteks Handi-Mansi autonoomses ringkonnas ja Jamali-Neenetsi autonoomses ringkonnas päris suured. Samas mahus peavad 2023 toetusi jätkama nafta- ja gaasisektori ettevõtted, sest neil on põlisrahvastega vastavad lepingud.

Riigi toetuse vähenemisega pole nõus kohalikud rahvasaadikud ja ühiskonnategelased.  Jamali põlisrahvaste õiguste kaitsja jurist Juri Lapsui avaldas lootust, et Riigiduuma saadikud siiski mõtlevad ümber: vähenemine toob kaasa raskusi isegi siis, kui näiteks gaasi- ja naftaettevõtted jätkavad toetamist samades mahtudes, sest peab hakkama muutma programme, mis on juba käivitunud. „Kõige suuremaks probleemiks on väljamaksed põhjapõdrakasvatajate paljulapselistele peredele ja nende kindlustamine elukohaga,“ ütles Lapsui. Jurist selgitas, et kuna nafta- ja gaasitööstuse laienemisega väheneb igal aastal maa-ala, kus  põhjapõtru kasvatada, siis üha enam karjakasvatajaid jätab oma tundramaad maha ja kolib  eelkõige äärelinnadesse. Ettevõtted  lubavad põlisrahvastele uusi elamuid, kuid paraku neid maju tuleb järjekorras oodata isegi kümme aastat. „Seni olid gaasitööstusel head ajad, nüüd on aina hullem ja hullem,“ märkis õiguste kaitsja intervjuus.

Eelarve vähendamisele oli vastu ka ajaloolane ja literaat, jurist Andrei Longotov, kes töötab hantidega. Ta leidis, et  peab toetama väikeseid külasid, ka eraldi asuvaid rändkarjakasvatajate elupaiku, sest see võimaldab säilitada handi keelt.