Tиррв ялак* taas!

Nende keel on kadumise ääre peal, noored ei taha tegeleda traditsioonilise majandusega, neid on vähem kui 2000, kuid kõige selle juures on nad tihti tähelepanu keskpunktis. Sellest kirjutab ingfoagentuur severpost.ru

1866. aastal moodustati Aleksander II käsul Kola-Lapi vald, 1868. aastal kogunes seal esimest korda saamide esinduskogu „Koladag sobbar“, mida edaspidi hakatigi kokku kutsuma üks kord aastas. See toimus kuni XX sajandi alguseni.

Viimased 25 aastat Venemaa saamide elus – need on skandaalid ja tülid. Kaks tuhat saami ei suuda ära jagada laasid, maad, rahvusvahelisi toetusi ja võimude tähelepanu. Võim aga „armukadetseb“ saame nende rahvusvaheliste kontaktide pärast. Peale piiride avanemist 80-ndate aastate lõpus, hakkasid saame aktiivselt toetama rahvuskaaslased teistest riikidest.

Saami keel on kadumise äärel, Koola poolsaarel räägitav Akkala saami keel suri välja juba 90-ndatel. Lahkuvad keelt valdavad inimesed, noored räägivad saami keelt, nii räägib Saami pärandi ja arengu fondi direktor Andrei Danilov.

Danilov on nagu saamide Navalnõi (tuntud vene opositsionäär), kes ei karda valjusti rääkida sellest, millest teised sosistavad. Näiteks viimane saami kongress, kus oblastivõimude kaasabil valiti uus Saami Sobbar – Saami nõukogu, seda ta ei loe legitiimseks.

Selle valimise korraldasid valitsuse ametnikud, kes võtsid vastu avaldusi ainult juriidilistelt isikutelt. Sellega nad rikkusid eelmiste kongresside otsuseid, mille järgi võis saame esindada delegaat, kelle olid esitanud vähemalt 10 põlisrahvaste esindajat, ütles Danilov.

Samas ei saa märkimata jätta, et uus „Saami Sobbar“ on küllaltki esinduslik ja sinna kuuluvad tuntud saami perekondade esindajad. Siiski on jõutud kõige tähtsama resultaadini, on loodud astutud dialoogi võimudega. Enne oli nii, et kui regulaarselt vahetusid saami kongresside, liitude ja nõukogude juhid siis ilmusid ebameeldivad uudised kriminaalasjadest või esiati uusi pretensioone vene kuberneri aadressil.

Sellel kongressil valiti 10 inimest, kes hakkavad tööle ja kaitsevad rahva huve. Nad juba kohtusid kuberneriga ja tõstatasid probleemseid küsimusi. Kogemustega vastvalitud ühiskondlike organisatsioonide esindajad koostasid aastase tegevusplaani ja lähiajal korraldavad nad ümarlaua seadusest territooriumitest traditsiooniliste loodusvarade kasutamisel, mis juba ammu on saamide seas päevakorral, jutustab Murmanski oblasti Põlisrahvaste keskuse juhataja Nadežda Tšupurova.

Praegu, keda aga kuulda? „Võim annab aru : me aitame luua perekondlike ühistuid, kindlustame saame transpordivahenditega, anname iga-aastaseid kvoote (jahi- ja kalapüügi kvoodid). „Ainuüksi eelmine aasta eraldasime saamidele 400  tonni mere- ja mageveekala l, mille sees ka 15 tonni väärislõhet – semga. See tähendab iga fikseeritud põlisrahva esindaja peale 350 kg kala“ , raporteerib võim.

Rahulolematud saamid aga ütlevad :  „Jõed, kuhu tuleb kudema atlandi lõhe on jaotatud turismifirmade vahel, kes osutavad sportliku kalapüügi teenust. Siin elasid aga ammustest aegadest saamid, kes ei saa tegeleda oma traditsioonilise majandusega enda jõe kallastel. Kogu suurte jõgede (Kola ja Ponoi) akvatoorium (veisala) on antud ärimeestele. Saame aga ei lubata veekogude juurde mitte kui põliseid kasutajaid, samuti ei võimaldata kalapüüki kui tööd“

Muidugi on selge, et kõigile meelejärgi on raske olla, kuid saami opositsiooni hääled on tänaseks lahustunud  pressiteadetesse paljudest üritustest, mis on pühendatud Rahvusvahelisele saami päevale.

*Tиррв ялак (saami keeles) − Tere

Allikas: И снова тиррв ялак! (06.02.2017, finugor.ru)

Veel lugemist saamidest:
Koola poolsaare saamid (GO Reisiajakiri 6/2015; Saamimaa eri)
Saamid filmides ja raamatutes (GO Reisiajakiri 1/2016; mitu saamiteemalist artiklit)