Hõimupäevad 2016
K 12.10 kell 19.30 Tallinnas Hopneri majas
R 14.10 kell 19 Tartus Karlova teatris
L 15.10 kell 18 Tartus Eesti Rahva Muuseumis
P 16.10 kell 14 Tallinnas Kultuurikatlas
Folklooriansambel Ekton Korka (Tantsutuba) on Andrei Prokopjevi juhitud mõnus seltskond Udmurdimaalt Iževskist. Ansambel sai alguse kodukandi kultuurimaja kogunemistest, kus mängiti ehtsat rahvamuusikat, tantsiti põliseid, ilustamata ja koreograafilise seadeta pärimustantse ning mängiti vanu rahvalikke mänge. Särava ja eheda ansambli tantsurepertuaar hõlmab kõiki Udmurdi tantsutraditsiooni tüüpe ja stiile ning on eriti rikkalik meeste ja naiste improviseeritud soolotantsude (ogen ekton) poolest. Nende repertuaaris on ka palju traditsioonilisi tavandilaule: pulma-, sõduri-, hüvastijätu-, sandiks käimise ja talgulaule. Esinemiste alustalaks on Udmurdi rahvatraditsiooni põhituumikut moodustavad võõrustamistseremooniad. Noored udmurdid kaasavad oma esinemistel ka publiku, võludes tantsusammud välja tantsukaugemateltki inimestelt.
L 15.10 kell 18 Tartus Eesti Rahva Muuseumis
P 16.10 kell 14 Tallinnas Kultuurikatlas
Mainekas Karjala vabariigi folklooriansambel Istoki (Allikad) sai tuule tiibadesse 1995. aastal, kui Petrozavodski Glazunovi-nimelise konservatooriumi soome-ugri rahvamuusika tudengid, kelle südameasi oli soome-ugri rahvaste traditsioonilise kultuuri säilitamine ja viljelemine, hakkasid koos musitseerima. Kuna selles koolis õpivad koos erinevate soome-ugri rahvaste esindajad, siis on nii ansambli koosseis kui ka looming mosaiik erinevate soome-ugri rahvaste kultuurist. Kontsertidel kõlavad muu hulgas ainulaadne Karjala joig, komi improvisatsioonid ja udmurdi rahvapill krez. Ansambli vokaalse poolega tegeleb Karjala teenekas muusik ja etnomusikoloog Svetlana Nikolaeva ning instrumentaalmuusika eest vastutab suurepärane traditsiooniliste pillide tundja Igor Solovev.
K 12.10
kell 18 Tallinnas Ungari instituudis
kell 19.30 Tallinnas Hopneri majas (tantsuklubi)
L 15.10 kell 18 Tartus Eesti Rahva Muuseumis
P 16.10 kell 14 Tallinnas Kultuurikatlas
Pereansambel Magyar Hang (Ungari Hääl) peab nagu nimigi ütleb, kalliks Ungari Karpaatide piirkonna rahvamuusikatraditsiooni. Ansambli moodustavad õde ja kaks venda. Muusikat armastavast perekonnast pärit lastena hakkasid nad koos musitseerima väga varakult. Ansamblis saadab õe ja venna rahvalaulu kontrabass. Erzsébet Mészáros on viiuldajast rahvamuusik ja muusikaõpetaja. Tema vanem vend Vince, samuti muusikaõpetaja, mängib kolmekeelset viiulit. Noorem vend Mátyás, hariduselt dirigent ja koorijuht musitseerib kontrabassil. Nad esinevad regulaarselt tantsuklubides − pärimust alalhoidvates kogukondades.
Csenge Konkoly on rahvalaulik ja õpetaja ning etnomusikoloog. Csenge Konkoly ja ansambel Magyar Hangi keskkoolis alguse saanud koostöö kestab tänaseni: koos esinetakse regulaarselt ja suure rõõmuga.
T 11. 10 kell 20 Tallinnas KuKu klubis
K 12.10 kell 20 Tartus Genialistide klubi
Faarao Pirttikangas on Soome bluuskitarrist, kodanikunimega Pekka Pirttikangas. Tema looming oli alates 1998. aastast ingliskeelne, 2011 andis ta välja esimese soomekeelse plaadi “Kuhmalahden nubialaiset”, millest sai vastloodud kooslus endale ka nime. Faarao Pirttikangase ja Kuhmalahden nubialaiste muusikat võiks kirjeldada kui segu Soome rahvalauludest, pungist, gospel- ja deltabluusist. Selles on märgatav annus kommertsialiseerumata Ameerika kolkakülade bluusitunnetust, tomwaitsilikku sürrealismi ning samas ei puudu ka kohaliku kiiksuga Savo piirkonna huumor. Soomes on arvukad muusikakriitikud Pekka loomingut pea alati kiitnud, peavoolu pole tema looming aga kunagi jõudnud. Faarao Pirttikangas on parim näide ristteest, kus kohtuvad soomekeelne kohalikku vaimsust kandev lüürika ja põrandaaluse bluusi ehe energia.
T 11.10 kell 20 KuKu klubis
L 15.10
kell 11 Eesti vabaõhumuuseumis
kell 18 Tartus Eesti Rahva Muuseumis
P 16.10 kell 14 Tallinnas Kultuurikatlas
Mari pereansambel Murseskem on kuulus Kamentšikovide pereansambel Sernuri rajoonist. Multiinstrumentalist Ivan Kamentšikovi eestvedamisel tutvustatakse maride traditsioonilisi rahvapille, -laule ja tantsusamme, mida ansambel on välitöödel kogunud. Nende rahvariided on autentsed, nii nagu nende laulud ja tantsudki. Eripäraks on see, et lisaks traditsioonilistele instrumentidele, mängitakse mari rahvuslikku viiulit (ija kovõž), torupilli (šuvõr) ja trummi (tümõr).
K 12.10 kell 20 Tartus Genialistide klubis
P 16.10 kell 14 Tallinnas Kultuurikatlas
Moskvas tegutsev omanäoline etnofolkansambel OYME (ersa keeles Hing) põimib oma loomingus ersa traditsioonilised laulud ja tänapäevase elektroonilise helikeele. Ansamblit seob tihe koostöö maailmamuusika legendi Éric Mouquet’ga legendaarsest ansamblist Deep Forest, aga ka briti rokk- ja bluusilaulja Will Johnsiga. 2016. aastal valmis album Shtatol, millel kõlab ersade pärimusmuusika ka autentsete külaansamblite esituses. Juba palju kordi Eesti publikut rõõmustanud ansambli iga kontsert on sündmus, performance’i-laadne ühislooming, mida peab oma silmaga nägema.
L 15.10 kell 18 Tartus Eesti Rahva Muuseumis
P 16.10 kell 14 Tallinnas Kultuurikatlas
Komi kultuurikeskuse folklooriansambel Tomlun (Noorus) tutvustab komi rahvuslikke traditsioone, repetuaaris on komi traditsioonilised rahvalaulud, mida esitatakse ka tänapäevases võtmes, samuti komi nüüdisheliloojate looming. Kõik ansambli liikmed on alla 25 aastased. Kollektiivi eesmärk on tutvustada komi keelt, kultuuri ja traditsioone eelkõige linnas elavatele komi noortele.
Esinemised ka Narvas ja Vox Populi juubelikontserdil 15. oktoobril Kultuurikatlas. P 16.10 kell 14 Tallinnas Kultuurikatlas
Ingerimaa traditsiooniline lauluansambel Röntyskä Leningradi oblastist, Rappula külast koosneb ehedatest laulikutest, kes veel valdavad tantsulaulude – röntuskate improviseerimiskunsti. Legendaarne kollektiiv tuli kokku 1970ndate lõpus ingerisoome tantsude koguja ja õpetaja Viola Malmi innustusel. 1993. aastal salvestasid nad Helsingis oma esimese helisalvestise “Röntyskä songs“, tänavu tuli välja uus album „Röntyskä Rappulasta“.
Röntyskä on teinud koostööd noorte segakooriga Vox Populi: ühine kontsert-etendus “Ingerimaa õhtud” (2012) tõi kuulajateni ingerisoome laulud Röntyskä liikmete autentses esituses ja Veljo Tormise kooriseadetena.
L 15.10 kell 18 Tartus Eesti Rahva Muuseumis
P 16.10 kell 14 Tallinnas Kultuurikatlas
Liivlaste ansambel Kāndla (Kannel) on varemgi hõimupäevadel esinenud. Lätis Targale vallas ja Ventspilsis tegutsev Kāndla tuli kokku 1972. aastal tuntud liivi rahvalauliku Pauline Klavina initsiatiivil. Nende rahvalauludes, tantsudes ja laulumängudes kajastuvad liivlaste elu ja rahvakombed läbi aastaringi. Ansamblis esitavad liivlaste järeltulijad ja sõbrad rahvalaule rikkaliku pillivaliku saatel: mängitakse kannelt, plokkflööti, väikest trummi ja jauramit. Esinemised Pärnumaal.
L 15.10 kell 18 Tartus Eesti Rahva Muuseumis
P 16.10 kell 14 Tallinnas Kultuurikatlas
Kuulsa neenetsi rahvalauliku ja muusiku Tatjana Lari üks andekamaid õpilasi. Repertuaari kuuluvad nii kaugete esivanemate kui ka nüüdispõlvkonna laulud. Salinder mängib neenetsite rahvuspilli vargan, aga ka teisi keelpille ning trummidki pole võõrad.
P 16.10 kell 14 Tallinnas Kultuurikatlas
Pärimusmuusik Cätlin Mägi ja DJ Erki Pruuli koostöös sünnib folk-disko süntees, kus stiili-, žanri- ja ajastupiire ei tunta. Kokku miksitakse afro-funk, Bollywoodi disko, house, cumbia, hip-hop, regilaul, parmupill, viled, flööt ja torupill, ehk tantsuline biit ja eesti pärimuspillid. Mitmete Eesti pärimusmuusikafestivalide järelpidudel ja ööklubides üles astunud duo eesmärk on tuua tantsupõrandale klubimuusikale omane bass ja rütm, aga segada seda suure koguse juurte ja pärimusega.