Korraldaja: Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsus Sissepääs tasuta! Avatud on kohvik ja toimub raamatumüük.
Eesti ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu on tänavu pühendatud ingerlasest heliloojale ja koorijuhile Albert Pettinenile. Esitamisele tulevad toimumiskohale sobivalt legendaarne Viljandin venemies ning teised tuntud lood ja tantsud.
12.00 Soomekeelne jumalateenistus Pauluse kirikus 13.30 Rongkäik Vabaduse platsilt Kaevumäele 14.00–17.00 Laulupidu Kaevumäel
ühendkoor, ühendtantsurühm, orkester, Tallinna seltsi tantsurühm KATAJA, Tallinna lauluansambel Kanerva, Viljandi seltsi laulukoor Sävel, Narva seltsi ansambel Iloiset Ystävät, Ida-Virumaa seltsi tantsurühm Metsäkukat, Laulukoor Orvokki, Meesansambel Pankaa Pojat, Pärnu seltsi folkloorirühm KULLERO, tantsurühm Tilder, Pärnu seltsi ansambel Siskot, Järvamaa seltsi tantsurühm Katrilli, Pärnu Noorte Puhkpilliorkester, solist Alen Veziko ja saksofonist Lembit Saarsalu. Ühislauludes ja tantsudes osalevad Tartu Kiuru koor ja tantsurühm Röntyskä, Soome tantsurühm Virta, Viljandi tantsurühm Kielo, Pärnu ja Järvamaa lauljad.
Täpne laulu- ja tantsukava saadaval kohapeal.
Venjoki kiriku lähistel oli ka see muruväljak, kus kaikus mõnel korral ka ingerlaste oma muusika, kui oli kokku tulnud üleingerimaaline laulupidu! Neid oli peetud juba mitmel pool Ingeris ja neil osales tuhandeid osavõtjaid kõikidest kihelkondadest. Ja minu ema ja isa kohtusidki ühel sellisel laulupeol!
Ingeris sündinud luuletaja ja tõlkija Aale Tynni meenutustest
Ingeri laulupidude ajalugu algas 123 aastat tagasi. Neid pidusid jõuti vahemikus 1899–1918 pidada kokku kuus. Pidukohtadeks olid Skuoritsa (1899), Tuutari (1901), Venjoki (1903), Tyrö(1908), Keltto (1910) ja Kolppana (1913). Terijoki pidu peeti 1918. aastal juba Karjala kannasel.
Kuid traditsioon kandus siiani ja Eesti pinnal peeti esimene sarnane pidu juba 1923. aastal Narva-Jõesuus. Pärast Eesti taasiseseisvumist algasid peod uuesti ja 1991. aastal tähistati seda Elvas. Ingerisoome laulupeokultuuri arendamise oli juba enne taasiseseisvumist võtnud oma südameasjaks Albert Pettinen (1937–2022), Tallinna Pedagoogilise Instituudi laulu- ja muusikaosakonna lõpetanud koorijuht ja helilooja. Just selle mehe mälestusele oligi seekordne pidu pühendatud.
Need peod toovad kokku suure hulga ingerisoomalste seltse, tantsurühmi, laulukoore üle terve Eesti, samuti Soomest, Peterburist ja Karjalast.