Soome-ugri päev Turaidas: lõikuspüha kombed, laulud ja tantsutuba

25. septembril toimus Turaida muuseumreservaadis soome-ugri päev 2021, mille teema oli seekord liivlaste ja teiste soome-ugri lõikuspühade kombestik. Ettevõtmise eesmärgiks on suurendada teadlikkust liivlastest kui Läti põlisrahvast ja teistest soome-ugri rahvastest ja selle korraldas muuseum koostöös Riia Läti Seltsi, Liivi Liidu, Fenno-Ugria Asutus, Eesti, Soome ja Ungari suursaatkondadega. 

Keskpäeval Turaidasse saabunud külalisi ootas õuele püstitatud telgis lõhesupp, sealsamas tutvustati ka viljakoristamisega seotud tegevusi, huvilised said ka ise viljapeksmises kätt proovida. 

Sündmus ise toimus muuseumi saalis, mille seintele oli välja pandud sellesuvises Liivi ranna rahvusvahelises maalilaagris valminud tööd. Avaosas tunnustas Eesti suurssaadik Lätis Arti Hilpus korraldajaid traditsiooni hoidmise eest keeruliste aegade kiuste. Nii tema kui ka Ungari suursaadik Ferenc Bányai pühendasid suure osa oma tervitusõnavõtust suvel toimunud VIII soome-ugri rahvaste maailmakongressile ja selle tähtsusele soome-ugri maailmas. Soome-ugri rahvaste koostöö olulisust rõhutas ka Soome suursaadik Marja Riitta Korpivaara. Fenno-Ugria Asutuse poolt tervitas osalejaid tegevjuht Kadi Raudalainen. 

Seejärel esitas sügisesele saagikoristusele ja liivi keele õppimise hetkele pühendatud folklooriprogrammi Riia liivlaste ansambel Līvlist. Seminariosas tutvustas Eesti Vabaõhumuuseumi  teadussekretär Maret Tamjärv eestlaste lõikusaja traditsioone ja kinnitas, et muuseumi haridusprogrammides on just lõikusajale pühendatud üritused kõige populaarsemad.  Eestis elav mari filmimees Aleksei Aleksejev näitas katkendit oma dokumentaalfilmist “Lõikuspüha” ja võttis üles ka mari rahvalaulu. Vadjalastest rääkis Jekaterina Kuznetsova ja võlus kohe publiku oma ehedate rahvariiete ja  pereansambli Maaväči üles astumisega. Turaida muuseumi teaduri Guntis Zemitīse ettekandest sai publik teada Turaida liivlaste esiajaloost.

Rahvalauluansambli Skandinieki etteaste tutvustas pulmakombeid – oli ju sügisene aeg paslik ka kosjasobitamiseks. Ungari suursaatkond oli ette valmistanud video sellest, kuidas ungarlased lõikustööde lõppedes pidu pidasid ja pakkusid päeva lõpetuseks ka omalt poolt klaasikese veini. Soome saatkond kostitas külalisi karjala pirukatega, Eesti saatkond juustudega. 

Päev lõppes taas telgis, kus Riia Läti Seltsi pillimängijate ja tantsujuhi Ernests Spīčsi eestvedamisel tantsiti erinevate soome-ugri rahvaste tantse. Kaugemad külalised viis päeva põhikorraldaja Margita Poriete veel muuseumi territooriumil asuvale liivi loodusrajale, kus õhtuhämaruses tutvuti liivlaste muinasajalooga seotud muististega, saateks Skandinieki naiste võimas laul. 

Soome-ugri päeva korraldavad Riia Läti Selts, Fenno-Ugria, Liivi Liit  jt organisatsioonid koostöös suursaatkondadegajuba kaheksandat korda, idee selleks andis Eesti Läti seltsi juhtfiguure Juris Žigurs. Tavaliselt toimub esimene päev Riia Läti Seltsimajas, teine aga mõnes maakonnamuuseumis. Sel aastal otsustati koroonaviiruse leviku tõttu piirduda vaid muuseumipäevaga.