Soome ja Eesti omavalitsused lõpetavad Venemaaga sõpruslepinguid

5. märtsil teatas Soome rahvusringhäälingu YLE venekeelne uudisteportaal, et paljud Soome kohalikud omavalitsused lõpetavad koostöö Venemaa Föderatsioonis asuvate sõpruslinnadega. Põhjusena viidatakse Venemaa Föderatsiooni tegevusele, millega riik alustas 24. veebruaril sõda Ukraina vastu. Teadet on refereerinud ka Karjala Vabariigi autonoomne agentuur.

Riihimäki linnapea Jere Penttilä sõnul on soomlaste otsus üks signaale Ukraina-vastase sõja hullumeelsusest. Soome kohalike omavalitsuste liidu esimees Minna Karhunen kinnitab, et sellises olukorras oleks kummaline Venmaa linnadega sõprust hoida.

Praeguseks on koostöö lõpetanud Turku, Hämenlinna, Lahti, Riihimäki, Kajaani ja Uusikaupunki. Soome linnadel on Venemaa Föderatsiooni territooriumil asuvaid sõpruslinnu kokku 70. Esimesed sõpruslinnade lepingud sõlmiti 1950. aastatel.  

Koostöö Venemaa sõpruslinnadega lõpetavad ka Eesti omavalitsused. Tartu Postimehele 3. märtsil antud kommentaaris kinnitas Tartu linnapea Urmas Klaas, et praeguses olukorras on selliste koostöösuhete lõpetamine ainuvõimalik. “Me peame lubamatuks Vene Föderatsiooni sõjalist agressiooni Ukrainas ja seal toime pandud sõjakuritegusid ning seetõttu ei ole seniseid koostöösuhteid võimalik jätkata,” lausus Klaas.

Tallinna linnavolikogu mõistis juba 3. märtsil toimunud istungil üheselt hukka Vene föderatsiooni sõjalise agressiooni Ukraina vastu ning avaldas toetust Ukraina rahvale. Lisaks lõpetatakse koostöö Venemaa omavalitsustega. Linnavolikogu esimees Jevgeni Ossinovski ütles ERR uudisteportaalis, et “kuriteod Ukraina riigi ja rahva vastu ei ole jäänud reaktsioonita ka Tallinnas ja teistes Eesti omavalitsustes”.

“Oleme otsustanud öelda üles koostöölepped Peterburi ja Moskva linnadega ning lõpetada koostöö teiste Venemaa omavalitsustega. On mõeldamatu jätkata koostööd Vene riigi ametlike institutsioonidega varasematel alustel, kui Venemaa on käivitanud sõja oma naaberriigi vastu,” märkis Ossinovski. Ühtlasi teatas ta, et toetatakse humanitaarabiga Vene vägede rünnaku all olevaid Tallinna sõpruslinnu Kõjivit (vk Kiiev) ja Odessat.

Sõpruslinnu on Venemaal ka Narval (Karjala vabariigi pealinn Petrozavodsk), Narva-Jõesuul (Kronstadt), Kohtla-Järvel (Velikii Novgorod) ja Pärnul (Sotši).

Teadaolevalt on ka Ungari omavalitsustel mitmeid sõprussidemeid Venemaaga ning neist paljud on sõlmitud 1990. aastate alguses sõlmitud soome-ugri aladele. Näiteks ülikoolilinna Debreceni sõpruslinn on Komi vabariigi pealinn Syktyvkar, tihe koostöö mitmel tasandil on iseloomustanud Lääne-Ungari hariduskeskuse Szombathely ja Mari El Vabariigi pealinna Joškar Ola suhteid. Handi-Mansi autonoomse ringkonna suurima linna Surguti sõpruslinn on aga Zalaegerszeg, mille vabaõhumuuseumi juurde kuulus ka soome-ugri etnograafiline park. Praeguseks ei ole teada, kas ungarlased on sõprussuhted  Venemaa linnadega katkestanud.