Ettekandega „Paul Ariste ja tema vadja päevikud“ esineb folklorist Ergo-Hart Västrik.
Täna avaldas kuus humanitaarteaduslikku asutust koos kümnete alla kirjutanud organisatsioonidega avaliku manifesti, et juhtida tähelepanu Eesti teaduse alarahastatusele, aga eriti Eesti-uuringute vaeslapse rolli jäämisele. Loe …
ERRi kultuuriportaal: Neljapäeval, 30. jaanuaril kell 15 toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis Roosikrantsi 6 Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi eestvedamisel vestlusring “Hing paelaga kaelas”, …
PRESSITEADE: Kolmapäeval, 22. jaanuaril 2020 kell 17.00 toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) kevadhooaja esimene Fenno-Ugria hõimuklubi, kus ajaloolane Linda Kaljundi (Tallinna …
Käesoleva aasta 1. jaanuarist alustasid ÜRO Põlisrahvaste foorumis (United Nations Permanent Forum on Indigenous Issues) tööd uued eksperdid. Samas grupis alustasid tööd Eesti esindaja Sven-Erik …
Praeguste humanitaariale kahjulike rahastusotsuste mõju ei ole ainult tänases päevas, aga pikem, sest kultuuriuurimise alarahastus kahandab ka sellealast järelkasvu, kes läheb õppima välismaale, ütleb Valner …
Et kultuur ja teadus on elujõulised ja suudavad leida mooduseid ellu jääda ka praegu valitseva, ma ütleks, vaimse kiusamise õhkkonnas, selles ma üldse ei kahtle, …
Eesti Kirjandusmuuseum jäi eelmise aasta taotlusvoorus ilma Eesti Teadusagentuuride uurimistoetustest. Grandirahast ilmajäämine paneb kirjandusmuuseumi raskesse olukorda, mis päädib töökorralduste muudatustega ning tõenäoliselt ka koondamistega. Eesti …
Sulev Iva kirjutas Sirbis: “Eestis ja Euroopas tuleb soosida ja väärtustada senisest rohkem mitmekeelsust ning keskenduda ennekõike väiksematele, eriti omamaistele ohustatud põliskeeltele.” Kes peab eesti …
Oma blogis kirjutab Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Aado Lintrop: “Täna mõtisklen teemal, kuidas minust, 2018. aasta riikliku teaduspreemia nominendist, saab mõne kuu pärast koondatud humanitaarteadlane. Tõsi, …
Vastasutatud koostöökogu keskendub Eesti põliskeelte kogukondade huvide kaitsele Eestis, Euroopa Liidus ja rahvusvahelistes organisatsioonides, sh ÜRO süsteemis.
Mati Hint uuris keeleteadlasena liivi keelt ning tema loodud keeleseadus oli eeskujuks paljudele soome-ugri rahvastele.