Ilmus illustreeritud ja kõvakaaneline seto rahvuseepos “Peko”

Setode tüvitekst jäi pärast selle valmimist ligemale 70 aastaks kirjandusmuuseumi riiulitele seisma, kuniks rahvaluuleteadlane Paul Hagu selle sealt välja kaevas ning ühes soomlaste abiga 1995. aastal Kuopios trükivalguse kätte tõi, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Seda trükiti minu teada üldse 1000 eksemplari ja praeguseks on enam-vähem see tiraaž ka otsas,” rääkis kirjastuse Seto Kiri eestvedaja Rein Järvelill. “Esmatrükk oli ju mitte väga kohane ühe rahva eeposele”.

Algselt setode ärkamisaja toetuseks mõeldud rahvuseepos jõudis  väärikasse vormi aga alles nüüd. “Seni ju puudus korralik, ilusas köites “Peko”, mille nüüd ilustreeris Sirje Rump,” sõnas Järvelill.

Eepose pildid on Setomaal Uusvada külas elavale kunstnikule Sirje Rumbile omaselt mitmekihilised ja detailirohked. Piltidega on kunstnik üritanud tabada abstraktset maailmapilti, kus kõigel on tähendus.

Rump ütles, et püüdis figuurid luua võimalikult ebamaiseteks või muinasjutulisteks ning on isegi mõnedesse figuuridesse peitnud nende tegelaste ruunimärgi. „Nii et kui keegi tahab väga otsida, siis leiab sealt igasuguseid märke,“ viitas ta.

Raamatu kujunduse ja küljenduse on teinud Evelin Urm, kelle selge ja puhas käekiri on loonud eeposele kohase suursuguse formaadi. Toimetanud on Paul Hagu, kes toimetas ka eepose esmatrükki 1995. aastal.

Seto Kirja esimene raamatuna ilmunud väljaanne on “Tsillokõnõ prints” ehk “Väike prints”, mille vastu tuntakse  huvi ka laias maailmas – Antoine de Saint-Exupéry teoste kollektsionaaärid püüavad oma kogusse saada kõiki tõlkeid.

Peagi läheb samalt kirjastuselt trükki Andrus Kivirähki “Mees, kes teadis ussisõnu”, mille on setu keelde tõlkinud Mikitamäe kooli õpetaja Vello Jüriöö.

Raamatuid saab soetada Seto Infoseltsi veebipoest Seto Kaubamaja, Setomaa muuseumidest ja müügipunktidest ning hästi varustatud raamatupoodidest.