Prozese ülevaade: Venemaa soome-ugri rahvaste olukord praeguse sõja foonil

Jaak Prozes 
Fenno-Ugria nõunik

Üldisemal tasandil on suur osa soome-ugri rahvaste organisatsioonidest avaldanud toetust president Vladimir Putini otsusele viia läbi erioperatsioon Ukrainas, et kaitsta Donetski ja Luganski elanikke. Oma avaldustes leiavad organisatsioonid, et ei tohi levida natslik ideoloogia ja Ukrainas toimub keeleline diskrimineerimine. Näiteks Mordva (ersa ja mokša) rahva kongressi täitevkomitee leidis koguni, et Ukrainas alandatakse ja tapetakse inimesi, kes soovivad rääkida oma emakeeles. Me küll ei tea, kuidas need toetusavaldused sündisid ja allkirjad tulid, milliseid repressioone rakendati, kuid vaikimine oleks siiski võimalik olnud.

Võib-olla ongi soome-ugri rahvaste valitud vaikimise tee ainumõeldav. Vaikimine on üks oluline märksõna iseloomustamaks Venemaa Föderatsiooni soome-ugri rahvaste olukorda ja praeguseid seisukohti. Selle vaikuse foonil võttis maikuus sõna nende liider, Venemaa soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni esimees ja senaator Pjotr Tultajev, kes ütles: „Kahjuks on soome-ugri keelte säilimise küsimus võtnud välismaal poliitilise ideoloogia vormi. On saabunud aeg vaadata ümber ja mõtestada teisiti Venemaa ja välismaa soome-ugri organisatsioonide ning instituutide suhted“. Mida ta selle ümbervaatamise all silmas peab, ei selgu.

Teine oluline märksõna, millega Venemaa Föderatsiooni soome-ugri rahvad sõja alguses ja veel suvelgi tegelesid, olid pidustused. Tundub, et selleks eraldati võimude poolt tõesti palju raha. Eriti paistsid erinevate kevadiste pidustuste korraldamisega silma marid ja udmurdid, sõda nagu polekski. Üldiselt on nii, et ega soome-ugri rahvaste esindajaid enne mobilisatsiooni väga palju sõjas polnudki. Sõjakus pole just soome-ugri rahvaid iseloomustav tunnusjoon.

Kolmas oluline märksõna on olnud oma kultuuriruumi märgistamine erinevate mälestustahvlite ja ausammastega, samuti surnud rahvusliku liikumiste tegelaste ja kangelaste mälestamine. Näiteks marid paigaldasid Joškar-Olas oma kümmekond mälestustahvlit, viimati 2021. aasta oktoobris meie seast lahkunud ajaloolasele Ksenofont Sanukovile (1935–2021). Huvitav aga on, et maride organisatsioon Mari Ušem (Mari Liit) asetas mari sangari päeval lilled Mamitš Berdeile, maride vürstile, kes juhtis aastail 1552–1556 marisid võitluses Moskva suurvürstiriigiga ja saavutas mitmeid võite. 

Sõja ajal on taas esile kerkinud rohelised teemad. Eelkõige tegelevad sellega komid, kes protesteerivad Šiesi prügila ehitamise vastu, samuti naftapuurtornide rajamise ja vanade käigushoidmise vastu. 27. mail avaldas Komi Vabariigi riiginõukogu (parlamendi) liige Nikolai Bratenkov ühismeediakanalis VKontakte artikli “Kolonisaatorid ja muulased”, milles avaldab Lukoiliga läbirääkimistel esile kerkinud seisukoha, et võibolla oleks parem, kui naftat poleks. Paljud probleemid langeksid ära. Miks me peame kummardama Lukoili ees, kes nõudis läbirääkimistel mobiiltelefonide väljalülitamist. Roheliste teemadega haakub maride keskorganisatsiooni Mer Kanaš (Mari Nõukogu) soov rajada Joškar Ola linna mari park. Samuti maride võitlus sõjapolügooni laienemisega looduskaitsealale. Udmurtide keskorganisatsioon Udmurt Keneš (Udmurdi Nõukogu) soovib aga Ižkari (Iževsk) rajada hiiesalu.

Rahvuslikke pingeid  ja võitlust rahvuskeele eest on märgata kõige rohkem komidel. Nende organisatsioon Dorjam Asnõmös (Kaitseme Iseend) avaldas 29. märtsil Afganistani sõjaveteranide ühenduse kirja, milles protestitakse Ižmakomi rajooni administratsiooni juhi Igor Norkini vastu, kes oli öelnud: “Venestumine on jõudnud Ižmasse, aina rohkem on tänavail lapsi, kes räägivad vene keeles“.

Veteranid tuletavad Norkinile meelde, mis riigi kodanik ta on ning mainitakse, et Ukrainas hakkas kõik sellest, et seal ei armastatud vene keelt. Rahvaste vaheline suhtluskeel on vene keel. Veteranid esitasid kaebuse prokuratuuri. Või näiteks avaldati lapsevanema kiri, milles protesteeritakse komi keele vastu. Lapsevanem ütles, et ta ei taha, et Komimaal, kus tõuseb natsionalism, peab õppima komi keelt. Ta ei soovi, et oleks nagu Ukrainas, kus öeldi ka, et peab õppima ukraina keelt. Komide organisatsioonid protestisid Venemaa Föderatsiooni Haridusministeeriumi poolt tulnud uue standardi vastu, milles tahetakse veelgi vähendada rahvuskeele õppetunde.

Keeleküsimusele pööravad veel märkimisväärselt tähelepanu udmurdid, kes korraldasid aprillis-mais mitu etno-etteütlust, millest võttis osa enam kui 2500 inimest. Udmurdid on olnud väga aktiivselt naistega seotud ürituste läbiviijad, näiteks on toimunud mitmeid üritusi peretraditsioonide ja rahvariiete populariseerimiseks.

Nagu näha, on Venemaal elavate soome-ugri rahvaste praegused põhiteemad rahvuslikud pidustused, kultuuriruumi märgistamine, keskkonnaküsimused ja keeleprobleemid.

Kuna kõik on muutumises, on juba tõusnud küsimus, kuidas peavad tegutsema Eesti Vabariigi soome-ugri rahvastega tegelevad institutsioonid: ülikoolid, instituudid, kultuuriasutused, muuseumid, kodanikuühendused. Venemaa soome-ugri rahvad on koostööst endiselt huvitatud, seda näitavad kirjad ja koostööettepanekud üksikisikutelt. Neid summeerides tundub, et eelkõige ollakse huvitatud hariduslikest ja akadeemilistest eesmärkidest, pannes rõhku veebiplatvormide arendamisele, mis võimaldaks hoida soome-ugri rahvaste ühtsust, samuti stimuleerida nende tegevust. Näiteks soovitakse haridusplatvormi arendamist koostöös Eesti ülikoolidega, teemadeks soome-ugri rahvaste probleemid, keeled ja kultuurid. Nende all käsitletaks näiteks demokraatiateooria, kodanikuühiskonna, keelepoliitika jms küsimusi. Muidugi ollakse jätkuvalt huvitatud, et teave nii nende rahvaste olukorrast kui ka keskkonnaküsimustest jõuaks laia maailma.

Nii sealseid soome-ugri rahvaid kui ka meid huvitab kultuurivaldkond. Institutsioonide tasemel pole koostöö kahjuks võimalik. Küll aga võib juba praegu näha Eestis, Soomes ja Ungaris asuvate soome-ugri rahvaste diasporaade, eelkõige mari, komi, mordva ja udmurdi kogukondade aktiviseerumist. Nende organisatsioonide juures tegutsevad folklooriansamblid, aga ka muusikud, leiavad tegutsemiseks kindlasti täiendavat motivatsiooni. Seltside juures on esindatud teised kultuurivaldkonnad. Meie osa peaks olema igati toetada nende rahvaste kultuuriilminguid ja kanda soome-ugri rahvaste sõnumit ümbritsevasse maailma. Eelkõige pean siin silmas erinevaid Euroopa Liidu institutsioone. Nii rikastame ka ise oma rahvuslikku eripära ja kaitsema oma rahvuslikku identiteeti. Eestlased on soome-ugri rahvas.

Ülevaade on kirjutatud Kultuuriministeeriumi infokirjale, mis ilmus oktoobris 2022