Hõimuklubis saab kuulda hõimuharrastusest ja soomeugrilusest Eestis
Svetlana Karmi ettekandes tuleb juttu sellest, millele viitavad eesti keeles sõnad „hõimlus“, „hõimlased“ jne.
PRESSITEADE: Kolmapäeval, 19. veebruaril kell 17 koguneb Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6, Tallinn) hõimuklubi, kus etnoloog Svetlana Karm kõneleb hõimuharrastusest ja soomeugrilusest Eestis.
Klubis, mille alapealkiri on „Kui aga mõte lennata saab üle kahe ilmajao piiri …“ * uurib Karm, mis on soomeugrilus ning milline on selle koht Eesti kultuuriloos ja rahvateaduses; milline on keelesuguluse kaal eesti rahvusluse ja identiteedi kujundamisel ning kui nähtavad on teised soomeugrilased Eestis praegu ning milline on seejuures eestlaste roll.
Svetlana Karmi ettekandes tuleb juttu sellest, millele viitavad eesti keeles sõnad „hõimlus“, „hõimlased“, „hõimuvaim“, „hõimutöö“ ja „hõimuharrastus“. Uurijat on huvitanud, kuidas on mõjutanud Eesti etnoloogiat teiste riikide rahvateadus ning kas saab rääkida Eesti soome-ugri etnoloogia omapärast. Mis eristab seda näiteks Venemaa, Ungari või Soome omast?
“Soomeugrilusest on põnev rääkida eelkõige sellepärast, et ta on miski, mis on ühtlasi nii reaalne kui ka sümboolne, käegakatsutav aga vaevutajutav, nii habras kui ka elujõuline. See on miski, mille kaudu me põhjendame enese olemasolu, põhjendame oma head ja vead, oma väiksust ja suurust,“ sõnas Karm.
Svetlana Karmi sõnul on tänapäeva kontekstis see omamoodi paradoksaalne nähtus – püüda hoida kinni kaugest (keele)sugulasest, kaugenedes samal ajal oma pereringkonna inimestest.
Filosoofiadoktor Svetlana Karm on etnoloog, Eesti Rahva Muuseumi teadur ja sealse soome-ugri püsinäituse „Uurali kaja“ juhtkuraator. Tema uurimisvaldkonnad on Eesti soome-ugri etnoloogia ajalugu ning etniliste kultuuride esitlemine muuseumis.
Korraldajad: MTÜ Fenno-Ugria Asutus, Eesti Keele Instituut
Toetajad: Tallinna Kultuuriamet, Eesti Kultuurkapital, HTMi hõimurahvaste programm
* Ettekande pealkirjas on kasutatud ajakirjas Eesti keel, I (1922) ilmunud A.M. Tallgreni artikli tsitaadi osa, mille põhiidee on see, et Eesti rahvateadus ei tohiks piirduda ainult Eesti territooriumiga, vaid peaks olema laiem – ainult sel juhul on see elujõuline ja atraktiivne noortele.
MTÜ Fenno-Ugria Asutus pressiteade 18.02.2020
