Neenetsi kirjaniku Anna Nerkagi venekeelne romaan ilmus koomiksina
Jekaterinburgis anti välja neenetsi kirjaniku Anna Nerkagi (s. 1952) koomiks „Aniko Nogo klannist“ (“Анико из рода Ного”), mille aluseks on 1976. aastal ilmunud samanimeline romaan.
Raamatu autor on pea ainus rändleva eluviisiga, põhjapõtru kasvatav kirjanik. Nerkagi kirjutab vene keeles ja teda on korduvalt esitatud Nobeli kirjanduspreemia nominendiks.
Raamatu illustreeris Tjumeni kunstnik Polina Saifullina, kes käis tundras Laborovaja külas uurimas sealset elu. 250-leheküljelise koomiksiraamatu tiraaž on 1000 eksemplari.
Raamatu väljaandja Sergei Simakovi sõnul on see esimeseks katseks visualiseerida koomiksis põlisrahvaste elu. Ta loodab, et raamat pakub huvi välismaal ja aitab populariseerida Nerkagi loomingut praeguste noorte seas, kes on üles kasvanud Jaapani koomiksikultuuri mõju all.
Raamatu ideegi tuli väidetavalt välismaalt: et lääne inimestel on raske mõista põlisrahvaste loomingut, teeb koomiks tundrainimeste elulaadi mõistmise tundrat mitte näinud välismaalasele lihtsamaks. Väljaandjad loodavad, et ehk hakatakse Nerkagi loomingu vastu huvi tundma ka teiste riikide kirjastustes ja tema teosed ilmuvad hispaania, inglise, itaalia ja prantsuse keeltes. Juba praegu on raamatust tehtud kirjanduslik tõlge mitmesse keelde.
Raamat ise räägib neenetsi tüdruku Aniko lugu, milles väljendub konflikt traditsioonilist elu elavate neenetsite ja uue, vanu tavasid hülgava korra vahel. Viimast esindavad tundrast „suurele maale“ internaati õppima asuvad lapsed, kes tegelikult võiksid muuta ka tundra elu paremaks aga nad jäävad „suurele maale“.
Anna Nerkagi on polaarjoone taguses Baidaraki tundras asutanud orvuks jäänud neenetsi lastele laagri „Lootuse maa“, sellest on 2012. aastal valminud film „Nerkagi“ (režissöör Ekaterina Golovnja). 2014. aastal aga valmis jutustuse alusel Vladimir Tumajevi film „Белый ягель” („Valge samblik“), mida näidati 2017. aastal hõimupäevade ajal ka Eestis.
